{"id":2099,"date":"2022-05-06T12:04:00","date_gmt":"2022-05-06T09:04:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=2099"},"modified":"2024-04-14T15:05:38","modified_gmt":"2024-04-14T12:05:38","slug":"tuka-tukmeni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/tuka-tukmeni\/","title":{"rendered":"tuka, tukmeni"},"content":{"rendered":"

Joachim Rossihniuse l\u00f5unaeestikeelsetes teostes (1632) esineb eesti kirjakeelest puuduv nimis\u00f5na tuka<\/em><\/strong> \u2019ots, l\u00f5pp\u2019. Teised tolle aja l\u00f5unaeesti autorid on eelistanud s\u00f5na ots<\/em> (vt EPAK<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Samuti leidub Rossihniusel tuka<\/em> rajava k\u00e4\u00e4nde vorm tukmeni<\/em> \u2019otsani\u2019, mis n\u00e4ib olevat leksikaliseerunud v\u00f5i leksikaliseerumas, sest tuka <\/em>omastava k\u00e4\u00e4nde vormina on Rossihnius kasutanud tuka<\/em>, mitte tukme<\/em>. Arhailisem tukme<\/em> viitab s\u00f5na kunagisele e<\/em>-t\u00fcvelisusele ja n\u00e4iteks Johann Christoph Clare s\u00f5nastikus (1730) ongi antud m\u00e4rks\u00f5na elu <\/em>tuke<\/em> (omastavas tukme<\/em>) t\u00e4henduses \u2019elu l\u00f5pp\u2019. Johann Christian Svenske umbes samast ajast p\u00e4rit s\u00f5nastikus on aga ikkagi a<\/em>-l\u00f5puline elu-tuka<\/em>, kusjuures osis tuka<\/em> on Svenske j\u00e4rgi seesama mis liits\u00f5nas pirru-tuka<\/em> \u2019pirrutukk\u2019.<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Wiedemann (1893) on esitanud samast s\u00f5nast h\u00e4\u00e4likulised variandid tutk<\/em>, tukk<\/em>, tutkem<\/em>. Tegu on igivana t\u00fcvega tutka<\/em>, mis t\u00e4histas teravat otsa, tippu (vt H\u00e4kkinen 2004, Alvre 2002). Eesti murretes on see t\u00fcvi kasutusele j\u00e4\u00e4nud peamiselt L\u00f5una-Eestis, aga ka rannikumurdes ja kohati mujalgi. T\u00fcve tutka <\/em>(selle t\u00f5en\u00e4oline, kuid mitte kindel soome-ugri algkuju on *tu\u03b4\u0301ka<\/em>) tuletised on nt soome ja vadja tutkia<\/em> \u2019uurida\u2019 (H\u00e4kkinen 2004). Sarnane t\u00e4hendusseos nagu tutka<\/em> ja tutkia<\/em> vahel on ka eesti s\u00f5nadel ots<\/em> ja otsima<\/em> (terava otsa abil saab midagi kuskilt v\u00e4lja uuristada, st otsida, uurida).<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Rossihniuse tekstidest mitu sajandit vanemad kinnitused s\u00f5nast tuka<\/em> eesti keeles on kohanime Lapetukme<\/em> \u00fcleskirjutused: 1418 Lappentucken<\/em>, 1475 Lappentuckum<\/em>, 1495 Lappentuckum<\/em> ja Lappentuchum<\/em>, 1543 Lappentuck<\/em>. Lapetukme on Rannu kihelkonna vanim k\u00fcla, mis asub R\u00f5ngu j\u00f5e l\u00e4heduses kihelkonna l\u00f5unapoolses otsas (lape : lappe<\/em> \u2019k\u00f5rval olev koht\u2019 + tuke : tukme<\/em> \u2019ots\u2019). (Jaanus 1976, Alvre 2002)<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n