{"id":2057,"date":"2022-06-18T11:37:00","date_gmt":"2022-06-18T08:37:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=2057"},"modified":"2024-04-15T16:34:36","modified_gmt":"2024-04-15T13:34:36","slug":"sikk","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/sikk\/","title":{"rendered":"sikk"},"content":{"rendered":"

Isast kitse t\u00e4histav sikk<\/strong><\/em> on eestikeelsetes tekstides mainimist leidnud juba 17. sajandi alguses. S\u00f5na on tavaline piiblitsitaatides, aga ka ilmalikes tekstides. N\u00e4iteks anti 1696. aastal Tallinnas v\u00e4lja korraldus, mis keelas talupoegadel parkimata kitse- ja sikunahku enne linna j\u00f5udmist maha m\u00fc\u00fca.<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Erinevalt t\u00e4nap\u00e4eva kirjakeelest k\u00e4\u00e4nati s\u00f5na sikk<\/em> 17. sajandil a<\/em>-t\u00fcvelisena (nt \u00fche sika<\/em>). Mitmusevormides oli a<\/em> asemel ootusp\u00e4rane h\u00e4\u00e4likuseaduslik u<\/em> (nt neist sikust<\/em> \u2019sikkudest\u2019; vt mitmuse t\u00fcvede kohta Prillop 2020: 222). Selline vahetegemine p\u00fcsis l\u00f5unaeesti tekstides.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hjaeesti keeles tuli 17.\u201318. sajandil vokaalmitmuse asemel \u00fcle\u00fcldiselt kasutusele de<\/em>-mitmus (vt Prillop, Saar 2020: 318). Tunnus \u2013de<\/em> liideti m\u00f5nel pool vokaalmitmuse t\u00fcvele ja nii s\u00fcndisid vormid, nagu sikkude<\/em>. 1715. aasta Uues Testamendis ja 1739. aasta Piiblis ongi l\u00e4bisegi kasutatud nii a<\/em>-ga kui ka u<\/em>-ga mitmusevorme (st nii sikkade<\/em> kui ka sikkude<\/em>). V\u00f5imalik, et u<\/em>-lised mitmusevormid oli \u00fcks tegur, mis aitas u<\/em>-l kujuneda selle s\u00f5na ainsuse t\u00fcvevokaaliks (\u00fcldiselt liideti \u2013de<\/em> siiski ainsuse, mitte mitmuse t\u00fcvele ja seega t\u00f5lgendati -de<\/em> ees olevat ainest ainsuse t\u00fcvena). Kui 17. sajandi p\u00f5hjaeesti tekstides on veel k\u00e4\u00e4natud sikk : sika<\/em>, siis 18. sajandil on juba sikk : siku<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

\"Eesti<\/figure>
\n

Eesti keele \u00f5igekirjutuse-s\u00f5naraamat 1918<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Sikk<\/em> v\u00f5ib olla alamsaksa laen (keskalamsaksa sicke<\/em>, tzicke<\/em> \u2019kits\u2019, vt Liin 1964: 63 ja ETY, aga vrd M\u00e4giste 1982), kuigi alamsaksa laenud on pigem e<\/em>-t\u00fcvelised. On arvatud, et t\u00fcvevokaal a<\/em> v\u00f5i u<\/em> osutab mingile varasemale laenukihistusele, samas siiski leidub eesti keeles mitmeid a<\/em>\u2013 ja u<\/em>-t\u00fcvelisi \u00fcsna kindlaid alamsaksa laene (vt selle kohta nt Ariste 1937: 136; Hinderling 1981: 114\u2013 116).<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n