{"id":2039,"date":"2022-08-07T21:16:00","date_gmt":"2022-08-07T18:16:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=2039"},"modified":"2024-04-15T16:27:50","modified_gmt":"2024-04-15T13:27:50","slug":"rosolje","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/rosolje\/","title":{"rendered":"rosolje"},"content":{"rendered":"

Esimene teadaolev eestikeelne rosolje retsept on tr\u00fckitud Katharina Fehre kokaraamatu \u201eLivl\u00e4ndisches Koch- und Wirthschaftsbuch\u201c (1816) t\u00f5lkes 1824. aastal. Rosolje nimetus selles on risoll <\/strong><\/em>\u2013 just nagu saksakeelses originaaliski.<\/p>\n\n\n\n

\"Uus<\/figure>
\n

Uus K\u00f6gi- ja Kokka Ramat (1824), lk 328<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"Livl\u00e4ndisches<\/figure>
\n

Livl\u00e4ndisches Koch- und Wirthschaftsbuch (1817), lk 294<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4evasemalt k\u00f5lav rassolje<\/em>\/rossolje<\/em><\/strong> hakkas levima alles 20. sajandi teisel k\u00fcmnendil. Kuidas lisandus s\u00f5na l\u00f5ppu je<\/em>-silp, pole selge. Enne je<\/em>-l\u00f5pulise rassolje <\/em>levikut oli l\u00fchiajaliselt kasutusel ka prantsusp\u00e4rase lle<\/em>-l\u00f5puga rossolle<\/em><\/strong>. Nii on seda toitu nimetatud nt 1911. aastal Adeline Tannbaumi kokaraamatus \u201eKeedu kursus\u201c. Salati iseloomustuseks on samas veel \u00f6eldud, et \u201esee on \u00fcks peenikene pidus\u00f6\u00f6k\u201c, mis ehk p\u00f5hjendab prantsusep\u00e4rasena n\u00e4iva s\u00f5nakuju valikut (vrd ka s\u00f5napaariga vanill <\/em>\u2013 vanilje<\/em>, prantsuse vanille<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nakuju rassolje <\/em>fikseeriti 1930. aastal ilmunud \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatu 2. k\u00f6ites (eelmisest, 1918. a \u00f5igekirjutuse-s\u00f5naraamatust see s\u00f5na puudub).<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Baltisaksa keeles olid Risoll<\/em>\u2019i k\u00f5rval kasutusel variandid Rassoll<\/em>, Rossoll<\/em>, Ressoll<\/em>, Rissoll <\/em>(lisaks needsamad erinevate h\u00e4\u00e4likupikkustega). S\u00f5na on peetud vene laenuks (vrd vene \u0440\u0430\u0441\u0441\u043e\u043b<\/em> \u2019soolvesi\u2019 ja \u0440\u0430\u0441\u0441\u043e\u043b\u044c\u043d\u0438\u043a <\/em>\u2019rassolnik\u2019), aga v\u00f5ib ka olla, et esmalt j\u00f5udis see s\u00f5na Liivimaale hoopis poola keelest (Kiparsky 1936: 139).<\/p>\n\n\n\n

Selle s\u00f5na esmamaining baltisaksa allikates j\u00e4\u00e4b 17. sajandisse ning kasutatud on just poola h\u00e4\u00e4ldusega klappivat varianti rossul <\/em>(vrd poola ros\u00f3\u0142 <\/em>\u2019(soola)leem\u2019, h\u00e4\u00e4ldus (IPA<\/a>): \/\u02c8r\u0254.suw\/) \u2013 Rosinus Lentilius kirjutas oma Kuramaa m\u00e4rkmetes (1677\u20131680), et heeringast valmistatakse siin roog nimega rossul<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Kuramaa rossul <\/em>oli aga ikkagi salat, mitte leem ega soolvesi nagu slaavlastel. Lentilius kirjeldas, et heeringas puhastatakse, l\u00f5igatakse v\u00e4ikesteks t\u00fckkideks, segatakse juurde redist, magusaid \u00f5unu, oliivi\u00f5li, soola, \u00e4\u00e4dikat, pipart. Seej\u00e4rel lastakse segul seista, kuni see hakkab peaaegu et m\u00e4danema. Kuramaalased s\u00f6\u00f6vad seda ning peavad h\u00f5rgutiseks. (Lentilius 1677\u20131680 [1924: 56])<\/p>\n\n\n\n

August Wilhelm Hupel kirjutas sada aastat hiljem (1795: 195), et rossol<\/em> valmistatakse lihast, heeringast, sibulatest, redistest, \u00f5untest jms \u00e4\u00e4dikaga segatult ning et see p\u00e4rineb Venemaalt. Oma eesti keele s\u00f5nastikku Hupel rossol<\/em>\u2019it lisanud pole.<\/p>\n\n\n\n

Rosolje retsepti edasise arengu kohta vt Jukk 2017<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Ros\u00f3\u0142 <\/em>on poola keeleteadlase, professor Jan Miodeki j\u00e4rgi tuletatud s\u00f5nast s\u00f3l <\/em>\u2019sool\u2019. Tuletis t\u00e4hendas \u2019soolasust v\u00e4hendama\u2019. Vanasti kasutati soolamist ja kuivatamist liha s\u00e4ilitamiseks ning enne s\u00f6\u00f6mist oli vaja sellist liha veidi keeta, et liigsoolasest maitsest lahti saada. (Kasprzyk-Chevriaux 2017)<\/p>\n\n\n\n

Ka vene \u0440\u0430\u0441\u0441\u043e\u043b <\/em>on moodustatud eesliite abil s\u00f5nast \u0441\u043e\u043b\u044c <\/em>\u2019sool\u2019 ning isegi kui rossul <\/em>v\u00f5eti kunagi baltisaksa keelde \u00fcle poola keelest, on selle hilisemat kasutust m\u00f5jutanud vene keel. Suur h\u00e4\u00e4likuline varieeruvus j\u00e4\u00e4b selgituseta. N\u00e4iteks Wiedemanni s\u00f5nastikus (1893) on hoopiski riisol<\/em>, sarnaselt 1824. a kokaraamatuga.<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Et vene rassol <\/em>t\u00e4hendas suppi ja eesti rossol<\/em>\/rassol<\/em>\/riisol <\/em>salatit, on p\u00f5hjustanud ka m\u00f5ningast segadust, nii et vene k\u00f6\u00f6gi tutvustustes tuli toitude erinevust seletada:<\/p>\n\n\n\n

\"K\u00f5rgematest<\/figure>
\n

K\u00f5rgematest Wene seltskondadest. \u2013 Postimees, 10. dets 1892\u2033,\u201dtitle\u201d:\u201dK\u00f5rgematest Wene s<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

20. sajandi I poolel, kui juba kasutati ka s\u00f5na rosolje <\/em>(rassolje<\/em>\/rossolje<\/em>), polnud selle t\u00e4henduses siiski t\u00e4ielikku \u00fcksmeelt. Nimelt \u00f6eldi juba siis rosolje<\/em> ka suvalise segu t\u00e4histamiseks. Nii peeti seda nt muusikalise popurrii s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks:<\/p>\n\n\n\n

\"Muusikant<\/figure>
\n

Muusikant r\u00e4\u00e4gib oma juttu. \u2013 Esmasp\u00e4ew, 17. m\u00e4rts 1930<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n