{"id":2037,"date":"2022-01-30T22:14:00","date_gmt":"2022-01-30T20:14:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=2037"},"modified":"2024-04-14T00:15:49","modified_gmt":"2024-04-13T21:15:49","slug":"rootskaar","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/rootskaar\/","title":{"rendered":"rootsk\u00e4\u00e4r"},"content":{"rendered":"

Rootsk\u00e4\u00e4r<\/strong> \u2019(teatud viisil) kuivatatud tursk, rahnkala\u2019<\/strong> on kaubaartiklina p\u00e4rit Norrast. Leo Tiik oletab, et rootsk\u00e4ri nimetus oli Eestis tuttav hiljemalt 9. sajandiks (Tiik 1964: 148).<\/p>\n\n\n\n

Kujul rootkeer<\/em> leidub rootsk\u00e4\u00e4r<\/em> juba G\u00f6sekeni s\u00f5nastikus (1660). 17. sajandi Tallinna saksakeelsetes tolliraamatutes on Rotscher <\/em>(st rootsk\u00e4\u00e4r) sisseveetavate kaupade nimistutes samuti olemas (ibid<\/em>.: 146), aga hiljem see s\u00f5na kaob siinsete sakslaste keelest, j\u00e4\u00e4des eesti keelde ikkagi alles. N\u00e4iteks Johann Lithanderi t\u00f5lgitud kokaraamatus (1781) on rootsk\u00e4\u00e4r<\/em>\u2019i saksa vaste Stockfish<\/em>, rootsikeelses originaaltekstis St\u00e5ckfisk<\/em>. Selline lahknemine siinsete sakslaste k\u00f5nepruugist viitab, et rootsk\u00e4\u00e4r<\/em> oli eesti keeles juba ammu piisavalt omaks v\u00f5etud s\u00f5na.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na rootsk\u00e4\u00e4r <\/em>on l\u00e4\u00e4negermaani algup\u00e4ra (vrd keskalamsaksa r\u00f4tscher<\/em>, roscher<\/em>, vt Liin 1964: 64) ja v\u00f5is Eestisse j\u00f5uda koos friisi kaupmeestega (vt Tiik 1964). Kuigi Eestist p\u00e4rit kalamehed on k\u00e4inud Norra randadel, kust nad on v\u00e4hemasti Hiiumaa keelde kaasa toonud isegi saami laene (Ariste 1929: 164), ei saa rootsk\u00e4\u00e4r<\/em> olla laenatud otse norra keelest \u2013 suhted Norra kaluritega kujunesid alles 19. sajandil (Ariste 1942: 17\u201318).<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Rootsk\u00e4\u00e4r<\/em> on esitatud veel 1930ndate eesti keele s\u00f5nastikes, aga 1960. aasta \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatus enam mitte.<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na algup\u00e4rale germaani keeltes on pakutud erinevaid seletusi. N\u00e4iteks on seda seotud kala punaka v\u00e4rvusega (Schiller, L\u00fcbben 1877) v\u00f5i ka ritvadega, millel kala kuivatatakse (seega vanap\u00f5hja r\u00e2<\/em> \u2019latt, ritv\u2019 v\u00f5i alamsaksa rot<\/em> \u2019l\u00f5ikama, t\u00fckeldama\u2019 + scheren<\/em> \u2019l\u00f5ikama, t\u00fckeldama\u2019; Falk, Torp 1911). Leo Tiik (1964) peab k\u00f5ige t\u00f5n\u00e4olisemaks 1768. aastal tr\u00fckitud breemeni-alamsaksi s\u00f5nastikust leitud seletust, et rootsk\u00e4\u00e4r<\/em> on tuletatud vanast s\u00f5nast rots<\/em> \u2019kalju\u2019, mis on veel s\u00e4ilinud hollandi keeles. S\u00f5nale on lisatud sufiks -er<\/em>. Nii oleks rootsk\u00e4\u00e4r<\/em> lihtsalt kaljukala<\/em>, st kaljudel kuivatatud kala.<\/p>\n\n\n\n

G\u00f6sekeni s\u00f5nastikus (1660) on rootsk\u00e4\u00e4r<\/em>\u2019i s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks siiski puukala<\/em> (vrd t\u00e4nap\u00e4evane nimetus rahnkala<\/em>). Saksa Stockfish<\/em> oleks s\u00f5na-s\u00f5nalt t\u00f5lkides \u2019ridvakala\u2019. Grimmide s\u00f5nastikus (1891) on Rotscher<\/em> ja Stockfish<\/em> antud samat\u00e4henduslikena, lisaks neile veel Klippfish<\/em> (s\u00f5na-s\u00f5nalt \u2019kaljukala\u2019). Falck ja Torp (1911: 933), kes seovad s\u00f5na rootsk\u00e4\u00e4r<\/em> esiosa s\u00f5naga r\u00e2<\/em> \u2019latt\u2019, \u00fctlevad, et tegu on tursaga, mis l\u00f5igatakse sabani l\u00f5hki ja kuivatatakse lattidel. 1768. aasta breemeni-alamsaksi s\u00f5nastiku j\u00e4rgi on aga tegemist selgroogu pidi l\u00f5hki aetud tursaga, mida kuivatatakse Norra kaljudel (vt Tiik 1964: 147).<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n