{"id":1988,"date":"2023-06-26T20:03:00","date_gmt":"2023-06-26T17:03:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1988"},"modified":"2024-04-13T23:03:57","modified_gmt":"2024-04-13T20:03:57","slug":"piibel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/piibel\/","title":{"rendered":"piibel"},"content":{"rendered":"

Piibel <\/strong><\/em>on eesti keelde v\u00f5etud alamsaksa keelest (vrd alamsaksa bibel<\/em>, biblie<\/em>); vt ETY<\/a>. Esmaesinemus kirjalikes tekstides on p\u00e4rit aastast 1605, Tallinna P\u00fcha Vaimu koguduse abi\u00f5petaja Georg M\u00fclleri jutluste k\u00e4sikirjast.<\/p>\n\n\n\n

Esimese eestikeelse Piibli (1739) tiitellehel seisab \u201ePiibli Ramat, see on keik se Jummala Sanna \u2026\u201c. Oma eesti-saksa s\u00f5naraamatusse (1732) pole Piibli t\u00f5lkimist juhtinud Anton Thor Helle seda s\u00f5na v\u00f5tnud. \u00dcldse puudub piibel <\/em>s\u00f5nastikest kuni 18. sajandi viimase k\u00fcmnendini. V\u00f5imalik, et s\u00f5nastike koostajad ei pidanud selle esitamist vajalikuks, sest tegu on rahvusvaheliselt levinud s\u00f5naga. Siiski on Thor Helle selle s\u00f5na t\u00e4hendust seletanud oma s\u00f5nastikule ja grammatikale lisatud dialoogides. Nimelt, talumehe k\u00fcsimusele, kas \u201eUe Seaduse Ramatut\u201c saab ka teisiti nimetada, vastab pastor, et seda nimetatakse t\u00f5esti ka \u201eUus Testament ehk pool Piibli raamat\u201c.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na piibel <\/em>puudumine vanematest s\u00f5nastikest ja Thor Helle selgitus v\u00f5ivad anda m\u00e4rku sellest, et see siiski polnud eesti keeles alamsaksa kontaktide k\u00f5rgajal veel kasutusel mujal kui ehk Tallinnas, kus eestlaste ja rootsi v\u00f5i alamsaksa p\u00e4ritolu rahva kontaktid olid tihedamad, ning on l\u00f5puks laenatud siiski \u00fclemsaksa keelest. Tavalisemaks on s\u00f5na piibel <\/em>muutunud piibliseltside loomise ajal (Eestis 1813. aastal).<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Alates 20. sajandist on s\u00f5na piibel<\/em> t\u00e4hendus tasapisi laienenud (muidugi mitte ainult eesti keeles) ning nii v\u00f5ib nimetada ka millegi p\u00f5hit\u00f5desid sisaldavat teost. N\u00e4iteks 1914. aastal ilmus \u201eTeaduse\u201c kirjastuselt Otto Siemensi \u201eAbielu piibel\u201c. 19. sajandil on m\u00e4ngukaarte nimetatud seapiibliks (nagu selgub Wiedemanni s\u00f5nastikust).<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Algselt on s\u00f5na piibel <\/em>p\u00e4rit vanakreeka keelest, kus \u03c4\u1f70 \u03b2\u03b9\u03b2\u03bb\u03af\u03b1 (ta biblia<\/em>) t\u00e4hendas \u2019raamatud\u2019 (vrd ka biblioteek<\/em>). Euroopa keeltesse j\u00f5udis see ladina keele vahendusel. Kreeka s\u00f5na arvatakse olevat tulnud Foiniikia sadamalinna Byblos nimest. Kirjutamist hakati seostama Byblosega, sest Byblosest eksporditi Egiptuse pap\u00fc\u00fcrust Kreekasse. Pap\u00fc\u00fcrus kreeka keeles oli bublos<\/em>. Samas v\u00f5ib hoopis nimi Byblos <\/em>tulla kreekakeelsest s\u00f5nast, mis sel juhul oleks t\u00f5en\u00e4oliselt egiptuse algup\u00e4ra. (Vt nt OED<\/a>.)<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n