{"id":1984,"date":"2021-08-12T20:01:00","date_gmt":"2021-08-12T17:01:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1984"},"modified":"2024-04-13T23:01:50","modified_gmt":"2024-04-13T20:01:50","slug":"penn","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/penn\/","title":{"rendered":"penn"},"content":{"rendered":"<p><em><strong>Penn<\/strong><\/em> t\u00e4henduses <strong>\u2019sarikapaari \u00fchendav p\u00f5ikpuu\u2019<\/strong> tuleb tekstides esile alles 19. sajandi I poolel, t\u00e4hendus <strong>\u2019kana\u00f5rs\u2019<\/strong> on veel hilisem.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00f5nastike ja grammatikate koostajatele oli <em>penn<\/em> teada juba 17. sajandi l\u00f5pus: esmamainija on Johann Hornung oma grammatikas (1693: 33).<\/p>\n\n\n\n<p>\u2666<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5igis vanemates s\u00f5nastikes on selle s\u00f5na algvormiks <em>penn<\/em>, mitte <em>pend <\/em>(nagu praegu J\u00fcri murrakus jm). Seega v\u00f5iks oletada, et tegu on rootsi laenuga. Rootsi <em>sp\u00e4nne<\/em> \u00fcks t\u00e4hendusi on \u2019katusesarikate paar, \u00fchenduspalk\u2019. Teine v\u00f5imalikuks peetud laenuallikas, alamsaksa <em>bent<\/em>, t\u00e4hendab \u2018n\u00f6\u00f6r, k\u00f6is, (vaadi)vits\u2019 (vt <a href=\"https:\/\/www.eki.ee\/dict\/ety\/index.cgi?Q=penn&amp;F=M&amp;C06=et\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">ETY<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.eki.ee\/dict\/asl\/index.cgi?Q=penn\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">ASL<\/a>).<\/p>\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d6109ce5642-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d6109ce5642-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d6109ce5642-collapse\">T\u00e4hendused ja n\u00e4itelaused<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d6109ce5642-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d6109ce5642-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<h5>\u2018sarikapaari \u00fchendav p\u00f5ikpuu\u2019<\/h5>\n<p><small> Siit ma jooksin reialla taggasi, n\u00e4ggin, kudda issa praego k\u00fctket kattuse <strong>penni<\/strong> kinni siddus, k\u00fctkele silmust otsa se\u00e4dis, mis ennesele kaela \u00fcmber toimetas. (<a title=\"\" href=\"https:\/\/vakk.ut.ee\/tekstid.php?lk=51&amp;kood=1840-Kreutzwald\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/vakk.ut.ee\/tekstid.php?lk=51&amp;kood=1840-Kreutzwald\">Kreutzwald 1840<\/a>)<br>\n\u2018Siit jooksin rehe alla tagasi, n\u00e4gin, kuidas isa parasjagu n\u00f6\u00f6ri katuse <strong>penni<\/strong> k\u00fclge sidus, n\u00f6\u00f6rile silmuse otsa tegi, mille enesele kaela \u00fcmber pani.\u2019 <\/small><\/p>\n<h5>\u2018p\u00f5ikpuu\u2019<\/h5>\n<p><small> Kasti sisse pannakse kolm \u00fchhe tolli laiust ja pole tolli paksust <strong>penni<\/strong> lauda, kelle k\u00fclge linnud [\u2018mesilased\u2019] ommad k\u00e4rjed woiwad kinnitada. (<a title=\"\" href=\"https:\/\/vakk.ut.ee\/tekstid.php?lk=95&amp;kood=1849-Freundlich\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/vakk.ut.ee\/tekstid.php?lk=95&amp;kood=1849-Freundlich\">Freundlich 1849<\/a>) <\/small><\/p>\n<h5>\u2018kana\u00f5rs\u2019<\/h5>\n<p><small> \u00dcks teine kord olli tem\u0303al im\u0303o ka\u00f1a lihha peale, ta pallus mind <strong>penni<\/strong> juhhatada, kus ka\u00f1ad \u00f6rrel k\u00e4isid maggamas. (<a title=\"\" href=\"https:\/\/vakk.ut.ee\/tekstid.php?lk=39&amp;kood=1850-Kreutzwald-Reinowadder\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/vakk.ut.ee\/tekstid.php?lk=39&amp;kood=1850-Kreutzwald-Reinowadder\">Kreutzwald 1850<\/a>)<br>\n\u2018\u00dcks teine kord oli tal himu kanaliha j\u00e4rele, ta palus mul <strong>penn<\/strong> k\u00e4tte juhatada, kus kanad \u00f5rrel magavad.\u2019 <\/small><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d6109ce5649-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d6109ce5649-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d6109ce5649-collapse\">Esmaesinemus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d6109ce5649-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d6109ce5649-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<h5>1693 (grammatikas)<\/h5>\n<p><small> <strong>Pen<\/strong> \/ G. Penni \/ Acc. pl. Pennisid \/ ein Qver-Holz so zwischen beyden Sparren. <\/small><\/p>\n<h5>1822 (tekstis)<\/h5>\n<p><small> Wastselinna wallas, (Neuhaufe) kaks wersta Kimmaluse k\u00fcllast, leidis Kimmaluse Peter, k\u00e9lle tallo \u00fcksikus k\u00f5hhas on, ommas heinak\u00fcnis \u00fcht teadmata ja tundmata innimest, kes \u00e9nnast <strong>p\u00e9nni<\/strong> k\u00fclge \u00fcllesponud. (Masing 1822)<br>\n\u2018Vastseliina vallas (saksa k Neuhaufe), kaks versta Kimalase k\u00fclast, leidis Kimalase Peeter, kelle talu \u00fcksikus kohas on, oma heinak\u00fc\u00fcnist end <strong>penni<\/strong> k\u00fclge \u00fcles poonud teadmata ja tundmata mehe.\u2019 <\/small><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d6109ce564d-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d6109ce564d-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d6109ce564d-collapse\">Vanades s\u00f5nastikes<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d6109ce564d-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d6109ce564d-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<h5>Stahl 1637<\/h5>\n<p><small> \u2014 <\/small><\/p>\n<hr>\n<h5>Gutslaff 1648<\/h5>\n<p><small> \u2014 <\/small><\/p>\n<hr>\n<h5>G\u00f6seken 1660<\/h5>\n<p><small> \u2014 <\/small><\/p>\n<hr>\n<h5>Vestring 1710\u20131730<\/h5>\n<p><small> <strong>Pe\u00f1<\/strong> G <strong>ni<\/strong> Querholtz in den Sparen <em>Rev<\/em><sup>[Tallinna k]<\/sup> <\/small><\/p>\n<hr>\n<h5>Thor Helle 1732<\/h5>\n<p><small> <strong>pen<\/strong> das Quer-Holtz in den Sparren. <\/small><\/p>\n<hr>\n<h5>Hupel 1818<\/h5>\n<p><small> <strong>pen, ni<\/strong>, Querholz der Dachsparren. r.<sup>[Tallinna k]<\/sup> <\/small><\/p>\n<hr>\n<h5>Wiedemann 1893<\/h5>\n<p><small> <strong>pe\u0144\u0144<\/strong> <em>G.<\/em> <strong>pe\u0144\u0144i<\/strong> (pe\u0144d) <em>Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zei gegen\u00fcberstehenden Dachsparren od. anderen Balken, Sparrenhalter<\/em>,<br>\n<strong>juhi-pe\u0144\u0144id<\/strong> <em>oder<\/em> juhid <em>(an den grossen Windm\u00fchle) die von den Enden des<\/em> ri\u015bt-pa\u013ek <em>(s. d.) schr\u00e4g nach dem<\/em> saba <em>(s. d.) laufenden Stangen<\/em>,<br>\n<strong>ka\u035cela-pe\u0144\u0144<\/strong>, <strong>\u00f5la-p.<\/strong> <em>Schl\u00fcsselbein<\/em>,<br>\n<strong>kuke-p<\/strong>. <em>H\u00fchnerstange<\/em>,<br>\n<strong>te\u013eje-p.<\/strong> <em>die obere verbindung des St\u00e4nder (am Webstuhl)<\/em>; \u2014<br>\n<em>adv. <\/em><strong>pe\u0144\u0144il<\/strong> <em>auf<\/em>,<br>\n<strong>linnud istuvad okste pe\u0144\u0144il<\/strong> <em>die V\u00f6gel sitzen auf den Zweigen.<\/em> <\/small><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d6109ce5653-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d6109ce5653-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d6109ce5653-collapse\">Sagedus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d6109ce5653-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d6109ce5653-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><small>10 000 tekstis\u00f5na kohta<\/small><\/p>\n<p><small> 16. sajandil \u2013 0,00<br>\n17. sajandil \u2013 0,00<br>\n18. sajandil \u2013 0,00 <\/small><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<h5 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h5>\n\n\n\n<p><small>\u2022 ETY = Metsm\u00e4gi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. <a href=\"https:\/\/www.eki.ee\/dict\/ety\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Eesti et\u00fcmoloogias\u00f5naraamat<\/a>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<br>\u2022 ASL = Viikberg, J\u00fcri. <a href=\"http:\/\/www.eki.ee\/dict\/asl\/index.cgi\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Alamsaksa laens\u00f5nad eesti keeles<\/a>.<\/small><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Penn t\u00e4henduses \u2019sarikapaari \u00fchendav p\u00f5ikpuu\u2019 tuleb tekstides esile alles 19. sajandi I poolel, t\u00e4hendus \u2019kana\u00f5rs\u2019 on veel hilisem. S\u00f5nastike ja grammatikate koostajatele oli penn teada juba 17. sajandi l\u00f5pus: esmamainija on Johann Hornung oma grammatikas (1693: 33). \u2666 K\u00f5igis vanemates &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":167,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[34,57],"tags":[],"class_list":["post-1984","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-alamsaksa-laen","category-rootsi-laen"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1984","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/users\/167"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1984"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1984\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1985,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1984\/revisions\/1985"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1984"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1984"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1984"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}