{"id":1982,"date":"2021-08-11T20:00:00","date_gmt":"2021-08-11T17:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1982"},"modified":"2025-08-03T22:10:53","modified_gmt":"2025-08-03T19:10:53","slug":"peni-penikoorem","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/peni-penikoorem\/","title":{"rendered":"peni, penikoorem"},"content":{"rendered":"

Koera t\u00e4histava \u00fcksiks\u00f5nana on peni<\/em><\/strong> kasutatud ainult vanades l\u00f5unaeestikeelsetes, aga mitte p\u00f5hjaeestikeelsetes tekstides.<\/p>\n\n\n\n

Erinevused p\u00f5hja- ja l\u00f5unaeesti s\u00f5navaras on olnud teada juba esimestele eesti keelega tegelejatele. N\u00e4iteks Heinrich G\u00f6seken, Kullamaa pastor ja L\u00e4\u00e4ne praostkonna praost, on oma grammatika ja s\u00f5nastiku (1660) eess\u00f5nas \u00fche iseloomuliku n\u00e4itena esitanud just s\u00f5napaari peni<\/em> \u2013 koer<\/em>. (Vt ka \u2197l\u00f5ukoer<\/a><\/em>.)<\/p>\n\n\n\n

Et peni<\/em> on varem siiski olnud tarvitusel kogu Eestis, t\u00f5endab liits\u00f5na penikoorem<\/em>, mis tuleb esile ka p\u00f5hjaeesti allikates. \u00dcheski muus seoses peni<\/em> vanades p\u00f5hjaeesti tekstides ei leidu, kuid 1918. aasta \u00f5igekirjutuse s\u00f5naraamatus on peni<\/em> olemas.<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Penikoorem<\/em><\/strong> esineb nii p\u00f5hja- kui ka l\u00f5unaeestikeelsetes tekstides, seda juba alates 17. sajandist, st ajast, kust on p\u00e4rit esimesed pikemad tekstid.<\/p>\n\n\n\n

Liits\u00f5nal penikoorem<\/em> on vasted ka soome murretes, aga enam levinud on siiski variant peninkulma<\/em> (ka peninkuulema<\/em>, peninkuuluma<\/em>). Arvatavasti t\u00e4histas see liits\u00f5na algselt vahemaad, mille taha on kuulda koera haukumist. Eesti penikoorem<\/em> v\u00f5ib olla rahvaet\u00fcmoloogiline t\u00f5lgendus kunagisest liits\u00f5nast peninkuulema<\/em>, millest p\u00e4rast h\u00e4\u00e4likukadusid oli alles j\u00e4\u00e4nud penikuulm<\/em> vms. Liits\u00f5na teine osis kuulm <\/em>polnud enam ei moodustuse ega t\u00e4henduse poolest l\u00e4bipaistev ja rahvaet\u00fcmoloogiliselt seostati see h\u00e4\u00e4likuliselt sarnase s\u00f5naga \u2197koorem <\/em>(murretes ja vanemas keeles koorm<\/em>, kuorm<\/em>, kuurm<\/em> jm). Nii sai penikoorem<\/em> t\u00f5lgenduse \u2019vahemaa, mille koormat vedav koer j\u00f5uab puhkamata l\u00e4bida\u2019. (Vt Uibo 2014)<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Kuigi p\u00f5hjaeesti keeles oli peni<\/em> \u2019koer\u2019 hiljemalt 17. sajandiks tarvitusest kadunud, on tegemist v\u00e4ga vana s\u00f5nat\u00fcvega, millel on vasteid ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami beana<\/em>, ersa pi\u0144e<\/em>, udmurdi puny<\/em> ja komi pon<\/em> (ETY<\/a>). V\u00f5ib-olla on sama s\u00f5na isegi gruusia pinia<\/em> \u2019v\u00e4ike koer, kutsikas\u2019 ja ehk ka draviidi keelte samakujuline emaslooma ja\/v\u00f5i naist t\u00e4histav s\u00f5na, nt tamili pe\u1e47<\/em>, koota pe\u01f9<\/em>. Kui draviidi ja soomeugri peni on et\u00fcmoloogiliselt sama t\u00fcvi, siis v\u00f5iks oletada, et s\u00f5na koer<\/em> on kujunenud algselt isaslooma ja s\u00f5na peni<\/em> emaslooma t\u00e4histavast t\u00fcvest. N\u00e4iteks komi keele kyr-pon<\/em> (koer<\/em>+peni<\/em>) t\u00e4hendab isast koera. (Vt t\u00e4psemalt Uibo 2014, ka Dolgopolsky 2008: 1642.)<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n