{"id":1946,"date":"2022-07-22T18:05:00","date_gmt":"2022-07-22T15:05:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1946"},"modified":"2024-04-12T21:06:55","modified_gmt":"2024-04-12T18:06:55","slug":"onnis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/onnis\/","title":{"rendered":"\u00f5nnis"},"content":{"rendered":"

S\u00f5na \u00f5nnis <\/strong><\/em>leidub juba 1535. aastal Wittenbergis tr\u00fckitud Wanradti-Koelli katekismuses ja see on esitatud ka k\u00f5igis mahukamates eesti keele s\u00f5nastikes. Saksa vasteteks on enamasti antud selig<\/em>, gl\u00fcckselig<\/em>, gl\u00fccklich<\/em> (st \u2019\u00f5nnis\u2019 ja \u2019\u00f5nnelik\u2019).<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na \u00f5nnis <\/em>k\u00e4\u00e4namisel t\u00fcvesse tekkiv d<\/em> (\u00f5ndsa<\/em>) on h\u00e4\u00e4ldamist h\u00f5lbustav lisah\u00e4\u00e4lik, mida selles t\u00fcves algselt polnud. 16.\u201318. sajandi allikates d<\/em> veel esile ei tule.<\/p>\n\n\n\n

17. sajandil on m\u00f5ni autor kirjutanud \u00f5nnis <\/em>algusesse \u00fcsna j\u00e4rjekindlalt o<\/em> (nt Georg M\u00fcller, Christoph Blume). See osutab, et paiguti h\u00e4\u00e4ldatigi \u00f5nnis <\/em>veel algup\u00e4rase o<\/em>-ga, mitte \u00f5<\/em>-ga.<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

\u00d5nnis <\/em>on tuletis s\u00f5nast \u00f5nn<\/em>. Liide -s<\/em> (algl\u00e4\u00e4nemeresoome keelde rekonstrueeritult *-isa<\/em>\/-is\u00e4<\/em>) n\u00e4itab mingi tunnuse olemasolu, vrd nt soome kalaisa <\/em>\u2019kalarikas\u2019, meluisa <\/em>\u2019l\u00e4rmakas\u2019, liivi joudzi <\/em>\u2019tugev\u2019 (joud<\/em> \u2019j\u00f5ud\u2019), eesti ilus<\/em>, elus<\/em>, r\u00f5\u00f5mus <\/em>jne. Seega \u00f5nnis inimene<\/em> oli selle s\u00f5na algses t\u00e4henduses lihtsalt inimene, kellel on \u00f5nne. Piiblikeeles t\u00e4hendus t\u00e4psustus.<\/p>\n\n\n\n

lik<\/em>-liiteline \u00f5nnelik <\/em>on uuem tuletis, mis tuli ja j\u00e4i kasutusele v\u00f5ib-olla just seet\u00f5ttu, et s\u00f5na \u00f5nnis <\/em>t\u00e4hendus oli muutunud. 17. sajandil oli niisuguseid omaduss\u00f5napaare teisigi. N\u00e4iteks r\u00f5\u00f5mus <\/em>k\u00f5rval kasutati ka r\u00f5\u00f5mulik<\/em>, ent neil kahel t\u00e4henduserinevust ei kujunenud ning lik<\/em>-liiteline r\u00f5\u00f5mulik <\/em>j\u00e4i kasutusest v\u00e4lja. lik<\/em>-liide v\u00f5ib k\u00fcll olla vana ja p\u00e4rineda isegi algl\u00e4\u00e4nemeresoome ajast (vt Norvik 1954), aga n\u00e4ib, et vanemas keeles ei saanud seda lisada abstraktsetele nimis\u00f5nadele, nagu ilu<\/em>, r\u00f5\u00f5m<\/em>, valu<\/em>, \u00f5nn.<\/em> Alamsaksa -lik<\/em>, rootsi -lig<\/em> ja saksa -lich<\/em> m\u00f5jul on eesti -lik<\/em> kasutusv\u00f5imalused avardunud.<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n