{"id":1934,"date":"2021-08-16T17:37:00","date_gmt":"2021-08-16T14:37:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1934"},"modified":"2024-04-12T20:37:51","modified_gmt":"2024-04-12T17:37:51","slug":"nuri-nurja","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/nuri-nurja\/","title":{"rendered":"nuri, nurja"},"content":{"rendered":"

Omaduss\u00f5na nuri<\/em><\/strong> leidub vanades tekstides ainult \u00fchel korral, nimelt Heinrich Stahli \u201cLeyen Spiegelis\u201d (1641). Nuri<\/em> vaste raamatu saksakeelses r\u00f6\u00f6ptekstis on m\u00fcrrisch<\/em> \u2018tusane, pahur, rahulolematust v\u00e4ljendav\u2019<\/strong>. Stahli saksakeelne tekst (Er wird nicht m\u00fcrrisch noch grewlich sein<\/em>) on v\u00f5etud Lutheri piiblit\u00f5lkest, mis siin (Js 42: 4 algus) ei lange t\u00e4pselt kokku heebrea originaaliga. Lutheri t\u00e4iendava seletuse j\u00e4rgi (1545. a t\u00f5lkes) peaks nicht m\u00fcrrisch noch grewlich<\/em> olema s\u00f5bralik, leebe, helde, mitte halastamatu, mitte pahur.<\/p>\n\n\n\n

Omaduss\u00f5na nurja<\/em><\/strong> on vanades tekstides kasutatud samuti ainult \u00fchel korral \u2013 Jacob Kohteni k\u00e4sikirjalises jutluses (1647). Selles tekstis t\u00e4hendab nurja<\/em> \u2018kasutu, halb (halbade tagaj\u00e4rgedega)\u2019<\/strong>, t\u00e4psemaid t\u00e4hendusn\u00fcansse ei ole v\u00f5imalik \u00fcheainsa kasutusjuhu p\u00f5hjal esitada.<\/p>\n\n\n\n

Keeleajalooliselt on t\u00fcvekuju nurja<\/em> vanem kui nuri<\/em> (vrd ka soome nurja<\/em> \u2018pahem, vasak; halb, kehv; pahempidine, segipaisatud\u2019). Nuri<\/em> on h\u00e4\u00e4likuseaduslik l\u00f5pukaoline variant t\u00fcvest nurja<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Oma s\u00f5nastikus pole Stahl s\u00f5na nuri<\/em> esitanud (verb \u2197nurisema<\/em> on olemas). Heinrich G\u00f6sekenil (1660) on nuri<\/em> esitatud t\u00e4henduses \u2018t\u00fclinorija\u2019. Lisaks on G\u00f6sekenil mitu n\u00e4idet, kus nuri<\/em> t\u00e4hendab \u2018kasutu\u2019 (see t\u00e4hendus on verbide \u2197nurjama<\/em> ja \u2197nurjuma<\/em> aluseks).<\/p>\n\n\n\n

Nuri<\/em> t\u00e4henduses \u2018pahur, riiakas, t\u00fclinorija\u2019 leidub ka Wiedemanni s\u00f5naraamatus (1893). Wiedemanni j\u00e4rgi on tegemist tartukeelse s\u00f5naga, mida tuleb k\u00e4\u00e4nata nuri : nuri<\/em>. See on Wiedemannil selgelt eristatud s\u00f5nast nuri : nurja<\/em> \u2018h\u00e4bematu, nurjatu\u2019. Ka August Wilhelm Hupel (1818) eristab tartukeelset omaduss\u00f5na nuri<\/em> ja tallinnakeelset m\u00e4\u00e4rs\u00f5na nurja<\/em>, ent viimasest algvormi moodustamata.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4henduses \u2018t\u00fcli\u2019 on nuri<\/em> \u00fcles m\u00e4rgitud \u00fcksikutest murrakutest, mis pole omavahel otseses kontaktis (Valjala, Tarvastu ja Setu; vt EMS<\/a>). Selline levikumuster viitab s\u00f5na suurele vanusele ja varasemale laiemale levikule. Omaduss\u00f5nu nuri<\/em> ega nurja<\/em>, nii nagu neid on kasutanud Stahl ja Kohten, murretest teada ei ole.<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4\u00e4rs\u00f5na nurja<\/em><\/strong> on leksikaliseerunud sisse\u00fctleva k\u00e4\u00e4nde vorm s\u00f5nast nurja<\/em>\/nuri<\/em>. Omaduss\u00f5na nurja<\/em>\/nuri<\/em> oli juba 17. sajandi keskel kasutusest taandunud, leksikaliseerumine pidi algama enne seda.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4\u00e4rs\u00f5na nurja <\/em>t\u00e4henduse p\u00f5hjal v\u00f5ib oletada, et omaduss\u00f5na nurja<\/em>\/nuri<\/em> t\u00e4hendus \u2018kasutu\u2019 on vanem kui t\u00e4hendus \u2018pahur, rahulolematust v\u00e4ljendav, t\u00fclinorija\u2019.<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n