{"id":1896,"date":"2020-11-25T17:23:00","date_gmt":"2020-11-25T15:23:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1896"},"modified":"2024-04-12T19:23:56","modified_gmt":"2024-04-12T16:23:56","slug":"meevikene","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/meevikene\/","title":{"rendered":"meevikene"},"content":{"rendered":"

Meevikene<\/strong><\/em> \u2018tuvi\u2019<\/strong> esineb Heinrich Stahli kirikuraamatutes: esmalt \u201cHand- vnd Hauszbuchis\u201d (1638) Js 38:14 t\u00f5lkes, seej\u00e4rel \u201cLeyen Spiegelis\u201d (1641) Lk 3:22 seletuses. Nende kirjakohtade hilisemates t\u00f5lgetes on kasutatud alamsaksa laenu \u2197tuvi<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Teistes vanades tekstides s\u00f5na meevikene<\/em> ei leidu. H\u00e4\u00e4likuliselt sarnased s\u00f5nat\u00fcved (\u2197meigas<\/em>, meokas<\/em>, mehukas<\/em> jm) on aga olemas p\u00f5hjaeesti murretes \u2018metstuvi\u2019 t\u00e4henduses (Saareste 1924, EMS<\/a>). Samas t\u00e4henduses on need antud ka Wiedemanni s\u00f5naraamatus (1893). Meigas<\/em> arvatakse olevat h\u00e4\u00e4likuliselt ajendatud l\u00e4\u00e4nemeresoome-mordva t\u00fcvi, aga p\u00e4ris kindlaid vasteid sugulaskeeltes sel siiski ei ole (ETY<\/a> esitab k\u00fcsitavate vastetena soome murdes\u00f5na mettinen<\/em> \u2018\u00f5\u00f5netuvi, turteltuvi\u2019 ja ersa me\u010de, me\u010da<\/em> \u2018tuvi\u2019).<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na meevikene<\/em> n\u00e4ib olevat sama mis baltisaksa Mewchen<\/em> ~ M\u00f6wchen<\/em>, kus ch <\/em>t\u00f5en\u00e4oliselt h\u00e4\u00e4ldati k-<\/em>na. H\u00e4\u00e4likumuutus k<\/em> > ch<\/em> oli k\u00fcll juba ammu toimunud \u00fclemsaksa keeles, aga mitte alamsaksa keeles, mida k\u00f5neldi ka tollases Eestis (vrd alamsaksa ik, maken<\/em>, \u00fclemsaksa ich, machen<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

W. von Gutzeiti Liivimaa saksa keele s\u00f5nastik \u201cW\u00f6rterschatz der Deutschen Sprache Livlands\u201d (1887) annab s\u00f5na Mewchen<\/em> t\u00e4henduseks Mewentaube<\/em>. Samas t\u00e4henduses (kuigi see pole selle s\u00f5na peamine t\u00e4hendus) on Mewchen<\/em> olemas ka vendade Grimmide saksa keele s\u00f5naraamatus (DWB<\/a>), mille j\u00e4rgi Mewentaube<\/em> on columba turbita<\/em> saksakeelne nimetus (DWB<\/a>). Columba turbita<\/em> on tollastes k\u00e4sitlustes meil levinud tavaline tuvi (Linn\u00e9 \u201cSystema naturae\u201d (1758) j\u00e4rgi t\u00e4napeavase liigituse kodutuvi \u00fcks paljudest t\u00f5ugudest). Kodutuvi peetakse esimeseks Eestis p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud v\u00f5\u00f5rlinnuliigiks. Eestisse toodi kodutuvid kodustatult Saksamaalt.<\/p>\n\n\n\n

Pole selge, kas Stahl pidas oma t\u00f5lgetes silmas kodutuvi (saksa Mewchen<\/em>) v\u00f5i metstuvi (eesti meigas<\/em>) v\u00f5i kas see oli tema jaoks \u00fcldse oluline eristus. Piibli vastavates kirjakohtades ja Stahli teoste saksakeelses paralleeltekstis on selle linnu h\u00e4\u00e4litsust kirjeldatud s\u00f5naga girren<\/em> \u2018kudrutama\u2019, mis viitab kodutuvile. Eestikeelses tekstis aga \u00fctleb Stahl, et meevikene ulub, mis seostub selgelt hoopis metstuviga. Arvestades, et Stahli s\u00f5nastikus on esitatud ainult tuvi<\/em>, aga mitte meevikene<\/em>, ja et oma tekstideski on ta kolmel korral kasutanud saksa Taube<\/em> eesti vastena tuvi<\/em> (Mt 10:16, Lk 2:24), v\u00f5ib oletada, et meevikene<\/em> ei kuulunud tema aktiivsesse s\u00f5navarasse, vaid et Js 38:14 ja Lk 3:22 t\u00f5lked on ta \u00fcle v\u00f5tnud mingitest varasematest tekstidest (Habicht 2001). V\u00f5imalik, et selle oletatava vanema t\u00f5lke autor ei olnud veel kodutuvidega tuttav. Kodutuvide hilisem levimine siin v\u00f5imaldaks ka seletada, miks saksa Mewchen<\/em> on eesti keeles hakanud t\u00e4histama metstuvi.<\/p>\n\n\n\n

\"\" Kodutuvi h\u00e4\u00e4l<\/a><\/p>\n\n\n\n

\"\" Kaelustuvi (metstuvi) h\u00e4\u00e4l<\/a><\/p>\n\n\n\n

(H\u00e4\u00e4lte salvestused lehelt loodusheli.ee<\/a>, salvestanud Veljo Runnel.)<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n