{"id":1872,"date":"2022-02-23T15:54:00","date_gmt":"2022-02-23T13:54:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1872"},"modified":"2024-04-15T15:48:29","modified_gmt":"2024-04-15T12:48:29","slug":"lepp-lepne","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/lepp-lepne\/","title":{"rendered":"lepp, lepne"},"content":{"rendered":"

Puunimetus lepp<\/em><\/strong> (omastavas k\u00e4\u00e4ndes lepa<\/em>) on esitatud nii p\u00f5hja- kui ka l\u00f5unaeesti s\u00f5nastikes juba 17. sajandil. Tekstides on lepast esmakordselt juttu 18. sajandi I poolel. Sanglepp<\/strong><\/em> on esimest korda mainitud sajandi jagu hiljem, nimelt S. H. Vestringi k\u00e4sikirjalises s\u00f5nastikus. Seejuures on Vestring pidanud vajalikuks \u00e4ra m\u00e4rkida, et talupojad kasutavad sanglepa kleepuvaid lehti seebi asemel.<\/p>\n\n\n\n

T\u00fcve lepp : lepa<\/em> v\u00f5i selle tuletist lepp : lepu<\/em> on eesti keeles kasutatud ka vere ja punase (punakaspruuni vms) v\u00e4rvuse t\u00e4histamiseks. Niisuguse t\u00e4henduse esitab tuletisele lepp<\/em> oma s\u00f5nastikus juba Heinrich G\u00f6seken (1660), aga vanades tekstides see esile ei tule. Et v\u00e4rvuse ja vere t\u00e4hendus on pigem tuletisel (lepp : lepu<\/em>), tuleks lepapuu t\u00e4hendust pidada algup\u00e4rasemaks kui v\u00e4rvuse t\u00e4hendust. Lisat\u00e4hendus \u2019punane\u2019 on siis tekkinud seet\u00f5ttu, et lepakoor annab punast v\u00e4rvi (vt lisaks ;Uibo 2014: 66\u201367). lepp<\/em>-s\u00f5na kasutamine t\u00e4henduses \u2019veri\u2019 v\u00f5is levida, kui vere nimetamine oli tabu.<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naga lepp<\/em> on seotud \u00fcks radikaalse t\u00e4hendusmuutuse l\u00e4bi teinud v\u00e4ljend, nimelt nagu lepase reega<\/em> \/ nagu lepse reega<\/em><\/strong> \u2019takistusteta, h\u00e4sti, j\u00f5udsasti\u2019.<\/p>\n\n\n\n

Algselt t\u00e4hendas nagu lepase reega minema<\/em> hoopiski \u2019halvasti edenema\u2019. T\u00e4henduse \u2019halvasti\u2019 annab v\u00e4ljendile nagu lepase reega<\/em> ka Wiedemanni s\u00f5nastik (1893) ja seda leiab veel 20. sajandi alguse tekstidestki. V\u00e4ljendit on kasutatud ka pealiskaudselt (ja seet\u00f5ttu halvasti) tehtud t\u00f6\u00f6 kohta; vt pildil.<\/p>\n\n\n\n

\"Paide<\/figure>
\n

Paide teataja, 25. okt 1901<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Lepapuidust esemed lagunesid kiiresti ega olnud vastupidavad. Samas on leppa lihtne t\u00f6\u00f6delda ja lepapuidust regi libises h\u00e4sti. Kui metafoori t\u00f5lgendamisel seati lepa kui materjali asemel keskmesse regi, sai v\u00f5imalikuks t\u00e4henduse \u00fcmbert\u00f5lgendus negatiivsest positiivseks. (\u00d5im K., \u00d5im A. 2012)<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n