{"id":1868,"date":"2021-07-26T14:52:00","date_gmt":"2021-07-26T11:52:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1868"},"modified":"2024-04-12T17:53:38","modified_gmt":"2024-04-12T14:53:38","slug":"lendama-lendes","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/lendama-lendes\/","title":{"rendered":"lendama, lendes"},"content":{"rendered":"

Lendama<\/em><\/strong> esineb eestikeelsetes tekstides alates 17. sajandist ja enamasti on selle s\u00f5na t\u00e4hendus sama mis t\u00e4nap\u00e4eva keeleski \u2013 \u2019\u00f5hus (edasi) liikuma\u2019<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Joachim Rossihnius (1632) on aga kasutanud lendama<\/em> hoopis t\u00e4henduses \u2019p\u00f5genema\u2019<\/strong>. See t\u00e4hendus tuleb v\u00e4lja ka Heinrich Stahli \u201eLeyen Spiegelis\u201c (1941), kus \u00fchel korral on saksa \u2018p\u00f5genema\u2019 vasteks lendama ning p\u00f5genema<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Eestlaste eesti keelele pole niisugune kasutus arvatavasti kunagi omane olnud. Esimesi piiblitekstide t\u00f5lkijaid v\u00f5is eksitada see, et nii saksa fliegen <\/em>\u2019lendama\u2019 kui ka fliehen<\/em> \u2019p\u00f5genema\u2019 oli v\u00f5imalik kirja panna \u00fchtmoodi fliehen<\/em>. N\u00e4iteks Heinrich Stahl ongi \u201eLeyen Spiegelis\u201c kirjutanud Mensch ist geschaffen zur arbeit \/ wie der Vogel zum fliehen<\/strong><\/em> \u2019Inimene on loodud t\u00f6\u00f6d tegema nagu lind lendama<\/strong>\u2019 (Ii 5: 7 Martin Lutherist l\u00e4htuv t\u00f5lgendus) ja Vnd wo sol ich hinfliehen<\/strong> f\u00fcr deinem Angesicht<\/em> \u2019ja kuhu ma p\u00f5geneksin<\/strong> su palge eest?\u2019 (Ps 139: 7).<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na lendama<\/em> sisekaoline des<\/em>-vorm lendes<\/strong><\/em> on 18. sajandil olnud leksikaliseerumas, st muutumas iseseisvaks s\u00f5naks, millel lendama<\/em>-s\u00f5naga p\u00e4ris selget seost enam pole. Lendes<\/em> t\u00e4hendas \u2019kiirustades\u2019<\/strong>. \u00dcheks n\u00e4iteks sellisest kasutusest on p\u00fcsi\u00fchend lendes ja murdes<\/em><\/strong> \u2019\u00fclepeakaela\u2019<\/strong>, aga lendes<\/em> \u2019kiirustades\u2019 esineb ka \u00fcksi, nt 1739. aasta Piiblis (salmis Tn 9: 21): keda oli k\u00e4stud lendes mu juurde lennata<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Uku Masing on Joachim Rossihniuse t\u00f5lkevea fliehen<\/em> > lendama<\/em> (ja veel m\u00f5ne sarnase eksituse) p\u00f5hjal oletanud, et esimesed piiblitekstide t\u00f5lkijad pidid olema kehvasti saksa keelt oskavad v\u00e4hese t\u00f5lkija-kogemustega eestlased \u2013 nagu Tallinna koolipoiss Hans Susi, kelle oli 1540ndatel oma hoole alla v\u00f5tnud P\u00fchavaimu kiriku pastor Reinhold Beseler. On teada, et Beseler ostis Susile paberit mittesaksa evangeeliumiraamatu ja lauluraamatu t\u00f5lke jaoks.<\/p>\n\n\n\n

Susi t\u00f5lge pole s\u00e4ilinud, aga on usutav, et kui see t\u00f5epoolest eksisteeris, siis \u00e4rakirjad sellest olid kasutada paljudel jutlustajatel, nende seas ehk ka Rossihniusel. \u00dchtegi eesti keele s\u00f5nastikku ega grammatikat sel ajal, kui Rossihnius oma kirikuraamatud v\u00e4lja andis, veel polnud, mist\u00f5ttu v\u00f5iski tal eelk\u00e4ijaid usaldades t\u00f5lkeviga m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4da. Rossihnius oli Eestisse tulnud ja eesti keelt \u00f5ppima asunud alles t\u00e4iskasvanuna; peamiseks \u00f5ppematerjaliks olid pastorite seas ringlevad k\u00e4sikirjad.<\/p>\n\n\n\n

(Kaudset infot Susi t\u00f5lke kohta<\/a> pakuvad ka Georg M\u00fclleri jutlused.)<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n