{"id":1860,"date":"2022-05-26T14:48:00","date_gmt":"2022-05-26T11:48:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1860"},"modified":"2025-01-13T18:44:08","modified_gmt":"2025-01-13T16:44:08","slug":"latv","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/latv\/","title":{"rendered":"latv"},"content":{"rendered":"

Latv<\/em><\/strong> t\u00e4hendab t\u00e4nap\u00e4evases keeles eelk\u00f5ige puu v\u00f5ra \u00fclemist osa, harvem mingi eseme v\u00f5i objekti \u00fclaosa.<\/p>\n\n\n\n

17. sajandi kirjakeeles on valdav t\u00e4hendus \u2018millegi \u00fclaosa, tipp\u2019<\/strong>, kuid see esineb vaid \u00fchendis s\u00f5naga rist <\/em>(kui r\u00e4\u00e4gitakse Jeesuse ristil\u00f6\u00f6misest). Georg M\u00fcller on \u00fchendile risti latv<\/em> lisanud veel kaass\u00f5na peale<\/em> (nt risti ladva peal surema<\/em>), aga Heinrich Stahl enam mitte (nt risti ladvas tapetud<\/em>). Joachim Rossihniusel s\u00f5na latv<\/em> ei esine, tema kasutab kaass\u00f5na\u00fchendit risti peal(e)<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

On m\u00f5eldav, et latva<\/em>\/ladvas <\/em>oli kujunemas kaass\u00f5naks, mis osutanuks millegi \u00fclaosas v\u00f5i \u00fclaosa peal paiknemist. Nt ka Uue Testamendi l\u00f5unaeestikeelses t\u00f5lkes (1686) on \u00f6eldud Pilaatus pani sildi risti latva<\/em>. T\u00e4nap\u00e4evase t\u00f5lke risti k\u00fclge<\/em> ei m\u00e4\u00e4ra sildi asukohta sama t\u00e4pselt. Kaass\u00f5na latva<\/em> on tartukeelsena esitatud August Wilhelm Hupeli s\u00f5nastikus (1818).<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4hendus \u2018puu latv\u2019<\/strong> esineb 17. sajandi tekstides ainult korra, kirjakoha Hs 17:22 t\u00f5lkena Christoph Blumel: v\u00f5tan tipu k\u00f5rge seedri ladvast<\/em>. Blume on s\u00f5na latv<\/em> kasutanud ka saksa Kreutz<\/em> \u2018rist\u2019 t\u00f5lkevastena, nt ladvas kurvalt rippusid<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

1739. aasta Piiblis enam \u00fchendit risti ladvas<\/em> ei kasutata ja latv<\/em> esineb valdavalt t\u00e4henduses \u2018puu latv\u2019. 18. ja 19. sajandi tekstides tuleb endiselt esile ka t\u00e4hendus \u2018millegi \u00fclaosa, tipp\u2019<\/strong>, nt m\u00e4gede ladvad ulatuvad pilvedesse, torni latv on kaheksakandiline<\/em> jm.<\/p>\n\n\n\n

17. ja 18. sajandi p\u00f5hjaeestkeelsetes tekstides on s\u00f5nas latv<\/em> alati n\u00f5rk d<\/em>, vormist olenemata. Selle t\u00fcvekuju on oma s\u00f5nastikus p\u00f5him\u00e4rks\u00f5naks valinud ka Ferdinand Johann Wiedemann (1869), m\u00e4rkides, et variant latv<\/em> esineb Tartumaa p\u00f5hjaeestikeelses osas, st oluliselt kitsamal alal kui 19. sajandil kogutud murdematerjali p\u00f5hjal v\u00f5iks arvata (vt EMS<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

1884. aastal ilmunud Karl August Hermanni eesti keele grammatikas (\u00a785) on aga eelistatud hoopiski varianti ladew<\/em> (analoogselt s\u00f5ber <\/em>ja ader<\/em>, mitte s\u00f5br <\/em>ja adr<\/em> nagu Ahrensi grammatikas (1853, \u00a771). e <\/em>on niisugustesse s\u00f5nadesse lisandunud p\u00e4rast l\u00f5pukadu: *latva <\/em>> latv <\/em>> ladev <\/em>(paiguti ka *latva <\/em>> ladu<\/em> \u2013 just sellise variandi esitab nt Johann Christoph Clare 18. sajandil). K\u00f5ik keeled v\u00e4ldivad silpe, milles silbil\u00f5pu helitule h\u00e4\u00e4likule j\u00e4rgneb heliline h\u00e4\u00e4lik. Hermann m\u00e4rgib, et \u00f5igupoolest peaks k\u00fcll kirjutama s\u00f5pr, atr, <\/em>latw<\/em>, aga nii on eestlasel raske h\u00e4\u00e4ldada. Hermanni arvamusega n\u00f5ustub grammatika retsensent \u201cOlewikus\u201d ja \u201cEesti Postimehes\u201d. Kuju ladew <\/em>hakataksegi kirjakeeles kasutama, nt kui k\u00f5rge oli m\u00e4e ladew<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

1918. aasta \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatus on aga esitatud ainult kuju latw.<\/em><\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n