{"id":1818,"date":"2022-09-26T19:40:00","date_gmt":"2022-09-26T16:40:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1818"},"modified":"2024-04-11T22:41:12","modified_gmt":"2024-04-11T19:41:12","slug":"kohnret","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/kohnret\/","title":{"rendered":"k\u00f5hnret"},"content":{"rendered":"

K\u00f5hnret <\/em>\u2019kurat\u2019<\/strong> on kasutusel 16. ja 17. sajandi eestikeelsetes tekstides, nii p\u00f5hja- kui l\u00f5unaeesti keeles.<\/p>\n\n\n\n

Wanradti-Koelli katekismuses on k\u00f5hnret <\/em>h\u00e4\u00e4ldust h\u00f5lbustava epenteetilise e<\/em>-ga \u2013 k\u00f5henret<\/em>. Teistel autoritel seda e<\/em>-d pole.<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5hnret <\/em>v\u00f5ib olla kas liits\u00f5na v\u00f5i rahvaet\u00fcmoloogilise liitega s\u00f5na \u2013 l\u00f5plikku selgust selles osas vist ei saagi.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na algusosa k\u00f5hn <\/em>on kunagi ka ilma mingite lisandusteta t\u00e4hendanud \u2019kurat\u2019. P\u00f5hjapoolsetes l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltes on eesti \u2197k\u00f5hn<\/a><\/em> vaste kehno <\/em>\u00fcks v\u00f5imalikke t\u00e4hendusi \u2019kurat\u2019 praegugi. See t\u00e4hendus on v\u00e4lja toodud ka vanemates eesti keele s\u00f5nastikes, nt Thor Hellel (1732) ja Hupelil (1818). S\u00f5na k\u00f5hn <\/em>algne t\u00e4hendus on arvatavasti siiski \u2019vilets, halb\u2019 ning k\u00f5hn <\/em>kurja vaimu kohta \u00f6elduna on eufemism (vrd ETY<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Kindla seletuseta on s\u00f5na l\u00f5puosa ret<\/em>. Seesama ret <\/em>on ka s\u00f5nas \u2197paharet<\/a><\/em>, mida on samuti kasutatud kuradi s\u00fcnon\u00fc\u00fcmina, aga ka \u00fcldisemas t\u00e4henduses \u2019petja, valelik, k\u00f5lvatu\u2019.<\/p>\n\n\n\n

Julius M\u00e4giste on ret<\/em>-osist seletanud s\u00f5na redu <\/em>kaudu. See redu<\/em> pole sama, mis verbis redutama<\/em>, k\u00fcll aga v\u00f5ib sellest t\u00fcvest olla kujunenud kirumiss\u00f5na reo <\/em>(vt ETY<\/a>). Karjala ja isuri keeles t\u00e4hendab retu <\/em>\u2019liga, pori jms\u2019, samuti on vepsa keeles redu <\/em>\u2019pori\u2019 ja soome keeles rietas <\/em>\u2019ropp\u2019. Pori t\u00e4histavad s\u00f5nad on kuradi nimetustes t\u00e4iesti v\u00f5imalikud, nt l\u00f5unavepsa tuletised \u043bogah\u012b\u0144e<\/em> (vrd soome loka <\/em>\u2019pori\u2019) ja mudah\u012b\u0144e<\/em>, Aunuse karjala kujundlik liits\u00f5na redusilm\u00e4 <\/em>(M\u00e4giste 1927: 76). Eesti kurat<\/em>-s\u00f5na algusosa kura <\/em>(millele on lisatud *tti<\/em>-sufiks), t\u00e4hendab soome keeles \u2019pori\u2019. M\u00e4giste j\u00e4rgi oleks siis k\u00f5hnret <\/em>kokku pandud s\u00f5nadest \u2019vilets\u2019~\u2019kurat\u2019 ja \u2019pori\u2019. Selle seletuse puhul j\u00e4\u00e4b lahtiseks, miks on k\u00f5hnret i<\/em>-t\u00fcveline.<\/p>\n\n\n\n

Huno R\u00e4tsep on Klassikaraadio saates \u201eKeelek\u00f5rv\u201c (2010) v\u00e4lja k\u00e4inud h\u00fcpoteesi, et ret <\/em>v\u00f5iks olla v\u00f5etud s\u00f5nast \u2197kurat<\/em>. Sufiksipiiride nihutamises pole midagi v\u00e4ga ebaharilikku, aga muutus a<\/em> > e<\/em> vajaks t\u00e4psustamist.<\/p>\n\n\n\n

Pakun omalt poolt v\u00e4lja veel \u00fche v\u00f5imaluse ret<\/em>-osise p\u00e4ritolu selgitamiseks. 16. ja 17. sajandi eestikeelsetes tekstides on kasutatud alamsaksa v\u00f5i \u00fclemsaksa keelest v\u00f5etud s\u00f5na \u2197unreht<\/a><\/em> (saksa unrecht = un<\/em> \u2019mitte-\u2019 + recht <\/em>\u2019\u00f5ige\u2019), m\u00e4\u00e4rs\u00f5nana unrehti <\/em>\u2019valesti, eba\u00f5iglaselt, \u00fclekohtuselt\u2019. Eesti murretes leidub see ka h\u00e4\u00e4likulisel kujul un(d)retti<\/em> (nii nagu ka kontraht <\/em>on kohati lihtsustunud kondrat<\/em>\u2019iks, vt EMS<\/a>, VMS<\/a>). Et k\u00f5hnret <\/em>on petja, unretti tegija, on v\u00e4hemasti m\u00f5eldav, et eesti k\u00f5hnret <\/em>on moodustatud saksa unrecht <\/em>analoogial ning selle all m\u00f5isteti viletsat, petja \u201e\u00f5igust\u201c ning ka s\u00e4herduse \u201e\u00f5iguse\u201c j\u00e4rgi tegutsejat.<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n