{"id":1814,"date":"2021-07-30T19:38:00","date_gmt":"2021-07-30T16:38:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1814"},"modified":"2024-04-15T15:31:51","modified_gmt":"2024-04-15T12:31:51","slug":"kogukond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/kogukond\/","title":{"rendered":"kogukond"},"content":{"rendered":"

S\u00f5na kogukond<\/em><\/strong> on eesti kirjakeelde toonud Otto Wilhelm Masing. Seda terminit oli tarvis 1819. aasta Liivimaa talurahvaseaduse eestikeelses t\u00f5lkes. (Vt Anvelt 1995: 29; ka Rosenvald jt 2021)<\/p>\n\n\n\n

Sama seaduse l\u00f5unaeestikeelses variandis on kogukonna<\/em> asemel kogudus<\/em> (vt allpool). Siiski hakati ka L\u00f5una-Eestis tarvitama terminit kogukond<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

1819. aasta talurahvaseaduse j\u00e4rgi jagati Liivimaa talupojad kogukondadesse. Kogukonnast suurem \u00fcksus oli kihelkond ja sellest omakorda suurem oli maakond. Masingu t\u00f5lkes on k\u00f5ik need s\u00f5nad \u2013 kogukond<\/em>, kihelkond<\/em> ja maakond<\/em> \u2013 moodustatud \u00fchtviisi kond<\/em>-liite abil. Kogukond omakorda v\u00f5is koosneda mitmest vallast. Vallaks nimetati \u00fchest m\u00f5isast s\u00f5ltuvat haldus\u00fcksust; tavakeeles \u00fcldisemalt m\u00f5isamaad ja sellel elavat talurahvast. Hiljem on vald<\/em> kujunenud territoriaalset piirkonda t\u00e4histavaks s\u00f5naks, kogukond<\/em> on aga hakanud t\u00e4histama inimr\u00fchma, mis on seotud teatud sotsiaalsete suhete v\u00f5rgustikuga.<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Oma eesti-saksa s\u00f5nastikus annab Masing kogukonna<\/em> saksa vasteks Dorf- oder Gebietsgemeinde, Commune<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Sellest s\u00f5nastikust on s\u00e4ilinud ainult 1831. aastal Vene Teaduste Akadeemiale saadetud proovivihik, mis pidi t\u00f5estama vajadust uus s\u00f5nastik tr\u00fckki anda. Seep\u00e4rast pole proovivihiku n\u00e4ol tegu mitte juhusliku t\u00e4hestikulise v\u00e4ljav\u00f5ttega, vaid hoolika valikuga s\u00f5nadest, mis Masingu t\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rtust ning uudsust varasemate s\u00f5nastikega v\u00f5rreldes k\u00f5ige paremini esile t\u00f5staks \u2013 Masing ise pidas kogukond-<\/em>s\u00f5na oluliseks (vt ka Masingu kiri Rosenpl\u00e4nterile 21.11.1819).<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

1819. aasta Liivimaa talurahvaseaduse alusel rajati k\u00f5igis kogukondades ka kogukonnakohtud<\/strong> (saksa keeles Gemeindegericht<\/em>, vene keeles \u043c\u0438\u0440\u0441\u043ao\u0439 \u0441\u0443\u0434<\/em>). Kohtud, kus talupojad ise oma vaidlusk\u00fcsimuste \u00fcle otsustasid, olid Eestis tegutsenud varemgi. Eraalgatuslikult loodi neid alates 18. sajandi II poolest. \u00dcldiseks muutusid niisugused kohtud Eestimaa Maap\u00e4eva 1802. aasta talurahvaregulatiivi ning Eesti- ja Liivimaa 1804. aasta talurahvaseadustega. Eestimaa kubermangus l\u00f5petati selliste kohtute tegevus 1816. aasta talurahvaseaduse alusel, kohtu funktsioonid anti \u00fcle kihelkonnakohtutele.<\/p>\n\n\n\n

Liivimaa 1804. aasta talurahvaseadus (F. D. Lenzi t\u00f5lkes) kasutab talupoja-kohtute jaoks m\u00f5istet vallakohus m\u00f5isa peale <\/em>(walla-kohhus moisa pe\u00e4le<\/em>), Eestimaa talurahvaseaduse t\u00f5lkes nimetatakse neid vallakohtuteks <\/em>(t\u00f5lkijad O. R. v. Holtz ja D. G. Glanstr\u00f6m).<\/p>\n\n\n\n

1819. aasta Liivimaa talurahvaseaduses ei oleks m\u00f5iste vallakohus<\/em> olnud piisavalt t\u00e4pne, sest kogukond v\u00f5is koosneda mitmest vallast.<\/p>\n\n\n\n

Liivimaa 1849. aasta ja 1860. talurahvaseaduste eestikeelses tekstis kasutatakse endiselt terminit kogukonnakohus<\/em> ja saksakeelses tekstis Gemeindegericht<\/em>, aga venekeelses variandis oli n\u00fc\u00fcd \u0432\u043e\u043b\u043e\u0441\u0442\u043d\u043e\u0439 \u0441\u0443\u0434<\/em> \u2019vallakohus\u2019. Eestikeelsesse seaduseteksti j\u00f5uab vallakohus <\/em>uuesti 1889. aastal (\u201cBaltimaa Wallakohtu Seadus ja Rahukohtum\u00f5istjatelt p\u00e4\u00e4lepandawate nuhtluste seadus, Wenekeeli alguskirjadest Eestikeele t\u00f5lkinud \u00f5igustetundmise kandidat T. Vares\u201d).<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

19. sajandi algul oli Eestis kasutusel kaks kirjakeelt: p\u00f5hjaeesti ehk Tallinna kirjakeel ja l\u00f5unaeesti ehk Tartu kirjakeel. Samas teadvustati, et nii v\u00e4iksel maa-alal nagu Eesti ei ole v\u00f5imalik kahe kirjakeele p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mine. Masing oli veendunult \u00fche, p\u00f5hjaeesti keelel p\u00f5hineva kirjakeele poolt. N\u00e4iteks Marahwa N\u00e4ddala-Lehhes kirjutas ta 1822. aasta novembris-detsembris, et saksa keeles on \u00fcle 800 murde, aga kirjakeel on ikka \u00fcks ja seda m\u00f5istavad k\u00f5ik, samuti pole siis ka eraldi Tartu kirjakeelt tarvis:<\/p>\n\n\n\n

W\u00f5ime sedda k\u00fcl julgeste ja t\u00f5em\u00f6da teadmisest t\u00fannistada, et se \u00fcks t\u00fchhi ja asjata waidlemine olnud, ja weelgi on, kui m\u00f5nned sedda p\u00fc\u00fcdwad toetada, et Tarto rahwas T\u00e1llina kele kirja ei m\u00f5ista. Kes umbrummal, ehk kes kui w\u00f5era kele mees, makele p\u00f5hja weel polle j\u00f5udnud k\u00e4ttesada, se ei m\u00f5ista k\u00fcl mittok\u00f5rd ei kumbagi kirja, waid leiab igga lehhe pe\u00e4l tummedust, ei mitte kele, waid s\u00e9llep\u00e4rrast, et ta issi kele waesuse waewas, ehk et temmal ei parrajat tundmist egga muud polle. [\u2014] Kirja keel on harritud keel, ja sesuggune, et k\u00f5ik, kes s\u00e9lle kele rahwas on, tedda m\u00f5istwad, ka siiski m\u00f5istwad, kui nemmad issi tedda ei \u00f5ska r\u00e4kida. Nenda on Saksama \u00fcks m\u00e4rka suur ja lai ma, ja rahwas, mis tedda t\u00e4idab, on Saksa rahwas; ja on teada, et temma keles pe\u00e4le kahheksa sadda m\u00farret on; nenda, et m\u00f5nne mak\u00f3nna rahwas t\u00f5ist waewalt m\u00f5istab, kui ta omma koddokeelt r\u00e4gib; agga m\u00f5istwad nemmad k\u00f5ik, mis kirja keles kirjutakse ehk r\u00e4gitakse: egga peta ialgi Jummala tenistust ehk jutlust koddokeles, waid ikka kirjakeles; egga olle neil muud Piiblit, kui sedda, mis kirjakeles loewad.<\/small><\/p>\n\n\n\n

Muidugi oli Tartu kirjakeelel ka pooldajaid (nt parun P. A. G. v. Ungern-Sternberg) ning l\u00f5puks otsustati talurahvaseadus Masingu vastuv\u00e4idetest hoolimata ka Tartu keelde t\u00f5lkida. T\u00f5lkijaks m\u00e4\u00e4rati Gustav Adolph Oldekop, P\u00f5lva pastor.<\/p>\n\n\n\n

Mitmes kirjas (29.02.1820, 10.04.1820) s\u00f5ber Heinrich Rosenpl\u00e4nterile on Masing avaldanud arvamust, et Oldekopi t\u00f6\u00f6 on pelgalt Masingu kirjakeelse t\u00f5lke \u00fcmberkirjutamine Tartu keelde v\u00f5i \u00f5igemini korraliku keele moonutamine. Masing oli baltisakslaste eesti keele oskuse suhtes \u00fcldse v\u00e4ga kriitiline ja v\u00f5ib-olla k\u00f5ige rohkem h\u00e4iris teda nende oskamatute p\u00f5ikp\u00e4isus ja enesekindlus.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na kogukond<\/em> ei ole Oldekop igatahes omaks v\u00f5tnud ja on oma t\u00f5lkes selle asemel kasutanud \u2197kogudus<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

\"Liivimaa<\/figure>
\n

Liivimaa talurahvaseadus 1819, O. W. Masingu t\u00f5lge (1820); v\u00e4ljal\u00f5ige<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"Liivimaa<\/figure>
\n

Liivimaa talurahvaseadus 1819, G. A. Oldekopi t\u00f5lge (1820); v\u00e4ljal\u00f5ige<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n