{"id":1808,"date":"2022-06-17T19:34:00","date_gmt":"2022-06-17T16:34:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1808"},"modified":"2024-04-11T22:34:59","modified_gmt":"2024-04-11T19:34:59","slug":"kiik-a","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/kiik-a\/","title":{"rendered":"kiik, a"},"content":{"rendered":"

S\u00f5naga kiik<\/strong><\/em> nimetati vanemas eesti kirjakeeles m\u00f5ningaid keelpille. 17.\u201319. sajandi s\u00f5nastike j\u00e4rgi otsustades oli selleks keelpilliks enamasti viiul<\/strong> (saksa vaste Geige<\/em>; vrd ka helij\u00e4ljenduslik kiiga-k\u00e4\u00e4ga<\/em>). Samas v\u00f5is kiik<\/em> olla ka m\u00f5ni kandletaoline pill<\/strong>. N\u00e4iteks G\u00f6sekeni s\u00f5nastikus (1660) on kiik<\/em> saksa Laute<\/em> \u2019lauto\u2019 vaste ja Christoph Blume (1667) on kasutanud s\u00f5na kiik<\/em> saksa Psalter <\/em>vastena. Psalter<\/em> on Blumel v\u00f5etud Lutheri piiblit\u00f5lkest ja selles kontekstis t\u00e4histab see kandle t\u00fc\u00fcpi keelpilli, millel on lame k\u00f5lakast ja eri pikkusega keeled.<\/p>\n\n\n\n

Kiik<\/em> t\u00e4henduses \u2019viiul; kandletaoline pill\u2019 on laenatud arvatavasti alamsaksa keelest (keskalamsaksa g\u012bge<\/em>; vt Hinderling 1981: 61).<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

17. sajandi p\u00f5hjaeesti keeles on kiik<\/em> olnud kasutusel e<\/em>-t\u00fcvelisena nagu enamik alamsaksa laene. 18. sajandi p\u00f5hjaeesti allikatest pillinimetust kiik<\/em> enam ei leia.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5unaeesti tekstides ja s\u00f5nastikes on kiik<\/em> a<\/em>-t\u00fcveline. L\u00f5unaeestiski on kiik<\/em> pidanud taanduma uuema laenu \u2197viiul<\/em> ees, mis on l\u00f5unaeesti keelde j\u00f5udnud 18. sajandi esimesel poolel, kui otsustada J. Ch. Clare k\u00e4sikirjalise s\u00f5nastiku p\u00f5hjal. Praeguse murdes\u00f5nastiku j\u00e4rgi on kiik<\/em> teada vaid vanap\u00e4rasest v\u00f5ru keelest (EMS<\/a>).<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n