{"id":1792,"date":"2022-03-11T20:25:00","date_gmt":"2022-03-11T18:25:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1792"},"modified":"2024-04-15T15:05:38","modified_gmt":"2024-04-15T12:05:38","slug":"kallale-kallal-kallalt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/kallale-kallal-kallalt\/","title":{"rendered":"kallale, kallal, kallalt"},"content":{"rendered":"

Kaass\u00f5nade<\/strong> sari kallale, kallal, kallalt<\/strong><\/em> leidub juba 17. sajandi tekstides, aga esialgu t\u00e4henduses \u2019juurde, juures, juurest\u2019<\/strong>, ilma et kontekst viitaks selgelt j\u00f5u kasutamisele v\u00f5i v\u00e4givaldsusele. Tegu on p\u00f5hjaeesti s\u00f5naga.<\/p>\n\n\n\n

Esmaesinemus on Heinrich Stahli kokku pandud lauluraamatu (1637) laulus \u201eWir danken dir, o g\u00fctiger Gott\u201c, mille t\u00f5lkija on Kullamaa \u00f5petaja Helmoldus zur M\u00fchlen.<\/p>\n\n\n\n

\"Wir<\/figure>
\n

Wir danken dir, o g\u00fctiger Gott, 7. salm Stahli lauluraamatus, 1637<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"Wir<\/figure>
\n

Wir danken dir, o g\u00fctiger Gott, 7. salm 1673. a lauluraamatus<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Esimene teadaolev n\u00e4ide s\u00f5nast kallale<\/em> seoses agressiivse tegevusega on Thor Helle dialoogides (1732), aga \u00fcldiseks ei muutu selline kasutus veel 19. sajandi I poolelgi. Enamasti on jutt mingisuguse t\u00f6\u00f6 v\u00f5i toimetuse kallale asumisest. 1739. aasta Piiblis markeerib kallale<\/em> ka isikut, kellega midagi juhtub (t\u00e4nap\u00e4eval kasutaksime sel kohal kaasa\u00fctlevat k\u00e4\u00e4net).<\/p>\n\n\n\n

Et kallale, kallal, kallalt<\/em> t\u00e4hendab \u2019juurde, juures, juurest\u2019, aga v\u00e4givalda rakendades, on \u00f6eldud esmalt Wiedemanni s\u00f5nastikus (1869). See t\u00e4hendus pidi kallale<\/em>-sarja kaass\u00f5nadel olema siiski juba 17. sajandi l\u00f5pus, nagu tuleb v\u00e4lja Hornungi grammatika (1693) n\u00e4itelausetest. M\u00f5ned Hornungist hilisemad s\u00f5nastikud nendivad, et kallale minema<\/em> t\u00e4hendab lihtsalt \u2019alustama (nt t\u00f6\u00f6d)\u2019.<\/p>\n\n\n\n

Kallale, kallal<\/em> kasutusi (abi)m\u00e4\u00e4rs\u00f5nana<\/strong> leidub alates 18. sajandi l\u00f5pu tekstidest (nt kallale p\u00e4\u00e4sema, kallale saama<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nas kallale, kallal, kallalt<\/em> on sama t\u00fcvi, mis on s\u00f5nades kallas<\/em> (\u2019rand; m\u00e4en\u00f5lv\u2019) ja kaldu<\/em>, nii et kallale minema<\/em> esialgne otsene t\u00e4hendus v\u00f5is olla lihtsalt \u2019kaldale v\u00f5i m\u00e4ekallakule minema\u2019.<\/p>\n\n\n\n

Kaass\u00f5nad on \u00fcldiselt kujunenud t\u00e4ist\u00e4henduslikest nimis\u00f5nadest. Wiedemanni s\u00f5nastikus on kallale<\/em>-sarja allikaks peetud nimis\u00f5na kald<\/em> (= kallas<\/em>), ent t\u00e4nap\u00e4evased murdes\u00f5nastikud seda s\u00f5na niisugusel kujul ei tunne ja see puudub ka tekstidest.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nal kallale<\/em> oli oluline koht 18. ja 19. sajandi keelevaidlustes, kui hakati t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama, et eesti keele senine kirjaviis ei erista l\u00fchikesi ja pikki kaash\u00e4\u00e4likuid. S\u00f5na kallale<\/em> oli hea v\u00f5rrelda s\u00f5naga kalale<\/em>, mis vanas ortograafias kirjutati \u00fchtmoodi. Esialgne ettepanek oli lisada t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku peale r\u00f5hum\u00e4rk, kui j\u00e4rgnev kaash\u00e4\u00e4lik tuleb lugeda pikana. Seep\u00e4rast ongi Thor Helle s\u00f5nastikus (1732) kirjutatud k\u00e1llale<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Kallale minema<\/em> \u00fches\u00f5naline s\u00fcnon\u00fc\u00fcm r\u00fcndama<\/em> on eesti keeles kasutusele v\u00f5etud alles keeleuuenduse ajal. Aluseks oli soome rynn\u00e4t\u00e4<\/em> \u2019tormata, s\u00f6\u00f6sta, joosta; p\u00fcsti karata\u2019 (vt ETY<\/a>).<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n