{"id":1788,"date":"2020-09-05T19:23:00","date_gmt":"2020-09-05T16:23:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1788"},"modified":"2024-04-15T15:02:20","modified_gmt":"2024-04-15T12:02:20","slug":"kalevipoeg","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/kalevipoeg\/","title":{"rendered":"kalevipoeg"},"content":{"rendered":"<p>S\u00f5na <strong><em>Kalevipoeg<\/em><\/strong> on oma s\u00f5nastikus esitanud omaette m\u00e4rks\u00f5nana Otto Wilhelm Masing veel enne seda, kui Friedrich Robert Faehlmann pidas 1839. aastal \u00d5petatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest (\u201cDie Sage vom Kallewi poeg\u201d). Masingu j\u00e4rgi t\u00e4hendab Kalevipoeg <strong>\u2018hiiglane, hiid\u2019<\/strong> (saksa vaste s\u00f5nastikus on <em>Riese<\/em>). Samas t\u00e4henduses on see olemas ka August Wilhelm Hupeli s\u00f5nastiku saksa\u2013eesti osas p\u00f5hjaeestikeelse v\u00e4ljendina (eesti\u2013saksa osas leidub juba varasematestki allikatest tuttav \u2197<em>kaliv\u00e4gine<\/em>, mida on samuti seostatud Kalevipoja nimega).<\/p>\n\n\n\n<p>Friedrich Reinhold Kreutzwald mainis Kalevipoega korduvalt ka enne eepose ilmumist, sh oma esimeses teoses \u201cWina-katk\u201d, mis ilmus 1840. aastal. Teadaolevalt on see Kalevipoja esmaesinemus eestikeelsetes tr\u00fckitekstides.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-media-text is-stacked-on-mobile\"><figure class=\"wp-block-media-text__media\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"425\" height=\"587\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/351\/ekla_f_192_m_31422_masingu_sonastik-19.png\" alt=\"V\u00e4ljal\u00f5ige Masingu s\u00f5nastikust (kaddewihha, kahhepaikne, kahtelmeel, Kallewipoeg, kammeralhow)\" class=\"wp-image-451 size-full\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/351\/ekla_f_192_m_31422_masingu_sonastik-19.png 425w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/351\/ekla_f_192_m_31422_masingu_sonastik-19-217x300.png 217w\" sizes=\"auto, (max-width: 425px) 100vw, 425px\"><\/figure><div class=\"wp-block-media-text__content\">\n<p class=\"has-small-font-size\">V\u00e4ljal\u00f5ige Masingu s\u00f5nastikust (kaddewihha, kahhepaikne, kahtelmeel, Kallewipoeg, kammeralhow)<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n<p>O. W. Masingu s\u00f5nastikust on s\u00e4ilinud ainult proovivihik, mille ta saatis Peterburi, lootes, et Vene Teaduste Akadeemia selle tr\u00fckib. Akadeemik Sj\u00f6gren andis s\u00f5naraamatule aga eitava hinnangu. Masing esitas akadeemiale omapoolsed vastuv\u00e4ited, osutades Sj\u00f6greni eksimustele. Paraku Masing suri, enne kui j\u00f5udis s\u00f5naraamatu tr\u00fckkimiseks piisavalt toetajaid leida, ja k\u00e4sikiri on l\u00e4inud j\u00e4ljetult kaduma. S\u00f5naraamatu koostamine oli aega v\u00f5tnud enam kui 30 aastat ning selle maht oli hinnanguliselt 70 tr\u00fckipoognat. S\u00e4ilinud proovivihikus on 26 lehek\u00fclge p\u00f5hjaeesti\u2013saksa s\u00f5nastikku, 1 lk taimenimetusi, 1 lk Eesti kohanimesid, 2 lk muid kohanimesid ja 7 lk saksa\u2013eesti s\u00f5nastikku. (Kask 1970) <\/p>\n\n\n\n<p>K\u00e4sikirja s\u00e4ilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis (s\u00e4ilik EKLA, f 192, m 314:22).<\/p>\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de68d5a5522-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de68d5a5522-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de68d5a5522-collapse\">N\u00e4itelaused<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de68d5a5522-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de68d5a5522-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"> <small> <strong>Kallewi-poeg<\/strong> istus k\u00e4ssi p\u00f5sakil kaldal, \u00fcks juurtega t\u00fckkis maast \u00fclleskistud kuusk olli s\u00f6di wardaks, ja obbune s\u00f6diks warda otsas. (<a title=\"\" href=\"https:\/\/vakk.ut.ee\/tekstid.php?lk=2036&amp;kood=1850-Kreutzwald-Reinowadder\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/vakk.ut.ee\/tekstid.php?lk=2036&amp;kood=1850-Kreutzwald-Reinowadder\">Kreutzwald 1850, \u201cReinowadder Rebbane\u201d<\/a>)<br>\n\u2018<strong>Kalevipoeg<\/strong> istus k\u00e4sip\u00f5sakil kaldal, \u00fcks koos juurtega maast \u00fcles kistud kuusk oli [v\u00e4hip\u00fc\u00fcgil] s\u00f6\u00f6davardaks ja hobune s\u00f6\u00f6daks varda otsas.\u2019 <\/small> <small> Ja \u00e4kkitselt kargas ta maast \u00fcllesse, l\u00e4ks kahwatanud kui walmis surnu t\u00fcrija kallale, sassis <strong>Kallewi-poea<\/strong> rammuga tem\u0303a k\u00f6rrist kinni \u2026 (<a title=\"\" href=\"https:\/\/vakk.ut.ee\/tekstid.php?lk=88&amp;kood=1850-Kreutzwald-Piltid\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/vakk.ut.ee\/tekstid.php?lk=88&amp;kood=1850-Kreutzwald-Piltid\">Kreutzwald 1850 \u201cMa- ja merre-piltid\u201d<\/a>)<br>\n\u2018Ja \u00e4kitselt kargas ta maast \u00fcles, l\u00e4ks surnukahvatuks muutunud t\u00fc\u00fcrimehele kallale, haaras <strong>Kalevipoja<\/strong> rammuga tema k\u00f5rist kinni \u2026\u2019 <\/small> <\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de68d5a5536-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de68d5a5536-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de68d5a5536-collapse\">Esmaesinemus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de68d5a5536-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de68d5a5536-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<h5>1840<\/h5>\n<p><small> Ehk kes ei olleks mitte meiegi p\u00e4iwil wanna rahwa suust <strong>Kallewi pojast<\/strong> ehk muust hio-rahwast \u00fcht ehk teist immelikko juttu kuulnud? (<a title=\"\" href=\"https:\/\/vakk.ut.ee\/tekstid.php?lk=34&amp;kood=1840-Kreutzwald\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/vakk.ut.ee\/tekstid.php?lk=34&amp;kood=1840-Kreutzwald\">Kreutzwald 1840<\/a>)<br>\n\u2018V\u00f5i kes ei oleks meiegi p\u00e4evil vanarahva suust <strong>Kalevipoja<\/strong> v\u00f5i muude hiidude kohta \u00fcht v\u00f5i teist imep\u00e4rast juttu kuulnud?\u2019 <\/small><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de68d5a5539-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de68d5a5539-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de68d5a5539-collapse\">Vanades s\u00f5nastikes<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de68d5a5539-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de68d5a5539-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<h5>Stahl 1637<\/h5>\n<p><small> \u2014 <\/small><\/p>\n<hr>\n<h5>Gutslaff 1648<\/h5>\n<p><small> \u2014 <\/small><\/p>\n<hr>\n<h5>G\u00f6seken 1660<\/h5>\n<p><small> \u2014 <\/small><\/p>\n<hr>\n<h5>Thor Helle 1732<\/h5>\n<p><small> \u2014 <\/small><\/p>\n<hr>\n<h5>Hupel 1818<\/h5>\n<p><small> Riese suur w\u00e4ggew od.<sup>[v\u00f5i]<\/sup> hirmus suur (od. suur pitk. r.<sup>[Tallinna k]<\/sup> suur pik. d.<sup>[Tartu k]<\/sup>) mees. r. d. <strong>kallewe poeg<\/strong>. r. risi mees. d. <\/small><\/p>\n<hr>\n<h5>Masing 1831<\/h5>\n<p><small> <strong>Kallewipoeg<\/strong>, g. <strong>poja<\/strong>, Riese. <\/small><\/p>\n<hr>\n<h5>Wiedemann 1893<\/h5>\n<p><small> <strong>Kalew<\/strong> G. <strong>Kalewi<\/strong> <em>(mythische Person);<\/em> \u2013 <em>Riese<\/em>. <\/small><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><small><br>Kirjandus<br>Kask, Arnold 1970. Eesti kirjakeele ajaloost I. Tartu, lk 144-148.<\/small><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>S\u00f5na Kalevipoeg on oma s\u00f5nastikus esitanud omaette m\u00e4rks\u00f5nana Otto Wilhelm Masing veel enne seda, kui Friedrich Robert Faehlmann pidas 1839. aastal \u00d5petatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest (\u201cDie Sage vom Kallewi poeg\u201d). Masingu j\u00e4rgi t\u00e4hendab Kalevipoeg \u2018hiiglane, hiid\u2019 (saksa vaste s\u00f5nastikus &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":167,"featured_media":451,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-1788","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maaratlemata"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1788","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/users\/167"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1788"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1788\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2624,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1788\/revisions\/2624"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/media\/451"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1788"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1788"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1788"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}