{"id":1786,"date":"2022-02-18T20:21:00","date_gmt":"2022-02-18T18:21:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1786"},"modified":"2024-04-11T22:23:19","modified_gmt":"2024-04-11T19:23:19","slug":"ka-kas-kaas-kaan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/ka-kas-kaas-kaan\/","title":{"rendered":"ka, kas, kaas, kaan"},"content":{"rendered":"

Muutumatu s\u00f5na kaas<\/em><\/strong> esineb vanas kirjakeeles neljas eri funktsioonis: 1. k\u00fcsis\u00f5nana (t\u00e4nap\u00e4eval kas<\/em>), 2. r\u00f5hum\u00e4\u00e4rs\u00f5nana (t\u00e4nap\u00e4eval ka<\/em>), 3. kaass\u00f5nana (t\u00e4nap\u00e4eval kaasa\u00fctleva k\u00e4\u00e4nde l\u00f5pp -ga<\/em>), 4. liits\u00f5na esiosisena (t\u00e4nap\u00e4eval kaas-<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik need variandid on arenenud kunagisest s\u00f5nakujust *kansak<\/em>, mis m\u00e4rkis seltskonnas, koos, kaasas olemist (Alvre 1997). *kansak<\/em> on kohak\u00e4\u00e4ndevorm s\u00f5nast *kansa<\/em>, mis on alggermaani laen ja sama t\u00fcvi mis hilisemas saksa laens\u00f5nas hansa<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Muutus *kansak<\/em> > kaas<\/em> vanades tekstides ei kajastu, samuti ei kajastu l\u00f5unaeestikeelse variandi kaan<\/em> kujunemine, edasised l\u00fchenemised on aga h\u00e4sti j\u00e4lgitavad. Suuremad muutused on toimunud 17. sajandil. 18. sajandi tekstides on kas<\/em>, ka<\/em> ja -ga<\/em> k\u00f5ik juba oma t\u00e4nap\u00e4evasel l\u00fchenenud kujul ja ka kaas-<\/em> asemel kasutati 18. sajandil l\u00fchemat varianti ka-<\/em>, nt ka-sullane<\/em> \u2019kaassulane\u2019 (see ka<\/em> loeti pika a<\/em>-ga).<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

R\u00f5hum\u00e4\u00e4rs\u00f5na kaas<\/em>\/kaa<\/em>\/ka<\/em><\/strong> on kasutusel olnud juba 16. sajandil, nt leidub see p\u00f5hjaeestikeelses Wanradti-Koelli katekismuses (1535) kujul kaes<\/em> (loe: kaas<\/em>). Georg M\u00fcller oma jutlustes (1600\u20131606) on samuti kasutanud ainult pika vokaaliga s<\/em>-l\u00f5pulist kuju, aga Stahli teostes (1632\u20131649) esinevad m\u00f5nel korral ka l\u00fchenenud variandid ka<\/em> ja kaa <\/em>(kirjapildis kah<\/em>). Jakob Kohteni jutlustes (1641\u20131656) on valdav ka<\/em> ning Christoph Blumelgi (1662\u20131667) on ka<\/em> osakaal oluliselt suurem kui Stahlil, kuigi tavalisem on tal siiski kaas <\/em>(ortograafiliselt kahs<\/em>). Johann Hornung (1693) annab teada, et tavaline on ka<\/em>, kaas<\/em> aga haruldane.<\/p>\n\n\n\n

Turu k\u00e4sikirjas (17. saj I pool) on muudest tolleaegsetest p\u00f5hjaeesti tekstidest erinevalt kass<\/em>, koass<\/em>, ja korra isegi koatz<\/em>. Turu k\u00e4sikiri on \u00fcsna soomep\u00e4rase keelega (Kettunen 1930) ja s\u00f5nakuju koatz<\/em> v\u00f5ibki viidata seosele soome murrete kas<\/em>-s\u00f5naga, mis on arenenud verbist katsoa<\/em> \u2019vaadata\u2019. Soome murrete kas<\/em> on kasutatav mh h\u00e4mmastuse v\u00e4ljendamiseks, ka k\u00fcsimustes (SMS<\/a>); eesti kas<\/em>-s\u00f5naga on seda seostanud Lauri Kettunen (vt Alvre 1997: 11).<\/p>\n\n\n\n

16. sajandi l\u00f5unaeesti tekstides leiduvad r\u00f5hum\u00e4\u00e4rs\u00f5nana ka<\/em> ja kas<\/em>, ent need tekstid on raskesti t\u00f5lgendatavad. Agenda Parvas (1622) on kasutatud samasugust varianti nagu tolle aja p\u00f5hjaeesti tekstides, nimelt kaas<\/em>. Wastses Testamendis (1686) on kaa<\/em>, Joachim Rossihniusel (1632) aga n<\/em>-l\u00f5puline kaan<\/em> (harva ka kan<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

R\u00f5hum\u00e4\u00e4rs\u00f5nana on kaas<\/em> arvatavasti vanem kui k\u00fcsis\u00f5nana. R\u00f5hum\u00e4\u00e4rs\u00f5na kaas<\/em> v\u00e4ljendas esialgu peamiselt mitteootusp\u00e4rast kaasasolemist. Vanemad eesti keele grammatikad esitavadki kaas<\/em>\/ka<\/em> sides\u00f5nana. Edasi on mitteootusp\u00e4rasus arenenud kahtlevaks k\u00fcsimuseks.<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Erinevalt r\u00f5hum\u00e4\u00e4rs\u00f5nast kaas<\/em>\/ka<\/em> puudub k\u00fcsis\u00f5na kaas<\/em>\/kas<\/em><\/strong> 16. sajandi allikatest, kuid neis puuduvad ka k\u00fcsilaused, kus seda s\u00f5na oleks saanud kasutada.<\/p>\n\n\n\n

M\u00fclleri jutlustes 17. sajandi algul on seesugused k\u00fcsilaused olemas. Nendes lausetes puudub k\u00fcsis\u00f5na, lause algusesse on toodud verb v\u00f5i eituss\u00f5na (mis vanemas keeles oli veel p\u00f6\u00f6rduv eitusverb), nt Tahat sina t\u00e6\u00f1ada?<\/em>, Eb s\u00ff\u00df se mitte v\u0308x h\u00e6 ninck kaunis trost olle?<\/em>. Kaas<\/em>-k\u00fcsimusi on M\u00fclleril ainult 6, k\u00fcsis\u00f5nata k\u00fcsilauseid aga v\u00e4hemalt 19. K\u00fcsis\u00f5nata k\u00fcsilauset\u00fc\u00fcp n\u00e4ib olevat vanem kui kas<\/em>-k\u00fcsimused.<\/p>\n\n\n\n

M\u00fcller on kasutanud ainult pika a<\/em>-ga varianti kaas<\/em>, ent juba Stahlil on \u00fclekaalus l\u00fchikese a<\/em>-ga kas<\/em> ning Blumel leidubki ainult kas<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Agenda Parvas on j\u00e4llegi p\u00f5hjaeesti tekstide vastava s\u00f5naga identne kas<\/em>, samuti Wastses Testamendis, aga Rossihniusel leiduvad nii kaan<\/em>, kaas<\/em> kui kas<\/em> (k\u00f5ik siiski vaid \u00fchel korral). n<\/em>-l\u00f5pulise k\u00fcsis\u00f5navariandi olemasolu rahvakeeles on kaheldav, sellest pole j\u00e4lge \u00fcheski murdes (vt EMS). V\u00f5imalik, et kas<\/em> ongi l\u00f5unaeesti keelde j\u00f5udnud laenuna p\u00f5hjaeesti murretest.<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Kaasa\u00fctleva k\u00e4\u00e4nde l\u00f5pu -ga<\/em> eellasena<\/strong> p\u00f5hjaeesti keeles on 17. sajandil \u00fcldine l\u00fchenemata kaas<\/em>. M\u00fclleril pole l\u00fchenenud variante \u00fcldse, Stahlil leidub ilma s<\/em>-ta kaa<\/em>\/ka<\/em> u 2% k\u00f5igist kasutustest, Blumel juba ligi 40%.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5unaeesti keeles n\u00e4ib -ga<\/em> olevat v\u00e4lja kujunenud varem kui p\u00f5hjaeesti keeles. See leidub juba 16. sajandil ja on l\u00e4bivalt kasutusel Agenda Parvas ning Wastses Testamendis, seejuures Agenda Parvas sidekriipsuga s\u00f5na k\u00fclge liidetult, Wastses Testamendis lahku kirjutatult. Siiski leidub samast ajast ka variant kaan<\/em>, nimelt J. Gutslaffi 1644. aastal kirja pandud piksepalves ja 1648. aasta grammatikas.<\/p>\n\n\n\n

Et veel 18. sajandi keskel oli tegu pigem kliitiku kui k\u00e4\u00e4ndel\u00f5puga, n\u00e4itab 1739. a piiblit\u00f5lkes leiduv ahhelattegiga<\/em>, kus -ga<\/em> liitub r\u00f5huliite -gi<\/em> j\u00e4rele.<\/p>\n\n\n\n

Samas on m\u00f5ne s\u00f5na puhul kaas<\/em>-l\u00f5pulised vormid v\u00e4ga kiiresti leksikaliseerunud, nt v\u00e4ga<\/em> on l\u00fchenenud liits\u00f5nast v\u00e4ekaas<\/em> \u2019v\u00e4ega\u2019 juba 17. sajandi alguseks (M\u00fclleril weika<\/em>, Stahlil wehka<\/em>). Samuti on jumala kaas<\/em> \u2019jumalaga\u2019 kujunenud kinnisv\u00e4ljendiks, mida hakati kasutama h\u00fcvastij\u00e4tul ja mis l\u00fchenes muudest sarnastest s\u00f5na\u00fchenditest varem, nt Stahlil Jum\u0342alackas<\/em>, Blumel jummalak<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Liits\u00f5na muutumatu esiosis kaas-<\/em><\/strong> on tulnud kasutusele saksa s\u00f5na mit<\/em> vastena, nt Stahlil kahsperraja<\/em> \u2019kaasp\u00e4rija\u2019, vrd saksa r\u00f6\u00f6ptekstis Miterbe<\/em>. Seegi kaas<\/em> on l\u00fchenenud ka<\/em>-ks 17. sajandi II poolel. Pikem kaas-<\/em> ilmub p\u00f5hjaeesti tekstidesse uuesti alles 19. sajandi l\u00f5pus.<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n