{"id":1768,"date":"2022-05-12T19:09:00","date_gmt":"2022-05-12T16:09:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1768"},"modified":"2024-04-11T22:10:22","modified_gmt":"2024-04-11T19:10:22","slug":"jolama","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/jolama\/","title":{"rendered":"j\u00f5lama"},"content":{"rendered":"

Tegus\u00f5na j\u00f5lama<\/em> \u2019jampsima\u2019<\/strong> on kasutatud p\u00f5hjaeestikeelsetes piiblit\u00f5lgetes: kolmel korral 1715. aasta Uues Testamendis ja \u00fche korra 1739. aasta Piiblis (Vana Testamendi osas, \u00d5p 30: 32).<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na on olemas ka mitmes 18. sajandi I poole s\u00f5nastikus, aga varasemates mitte. K\u00f5igis s\u00f5nastikes korduv saksa vaste verbile j\u00f5lama<\/em> on haselieren<\/em> \u2013 vananenud s\u00f5na, mis t\u00e4hendab \u2018m\u00fchaklikke nalju tegema; l\u00e4rmama, m\u00f6llama\u2019<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

17. sajandi piiblit\u00f5lgetes on j\u00f5lama<\/em> asemel nt sonima<\/em>, jampsima<\/em>, hull olema<\/em> (Ap 26: 24,25; vt EPAK<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

\u00dchel korral on j\u00f5lama<\/em> 1715. aasta Uues Testamendis e<\/em>-t\u00fcvelisena: Paulus, sina j\u00f5led<\/em>. T\u00fcvi ongi t\u00f5en\u00e4oliselt sama mis omaduss\u00f5nas \u2197j\u00f5le<\/em>. Arvatakse, et tegu on h\u00e4\u00e4likuliselt ajendatud l\u00e4\u00e4nemeresoome t\u00fcvega (ETY<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

G\u00f6sekeni s\u00f5nastikus (1660) on esitatud sarnane verb \u2197jellama <\/a><\/em>(v\u00f5iks lugeda ka jelama<\/em>) t\u00e4henduses \u2019haukuma, l\u00e4rmama\u2019.<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n