{"id":1764,"date":"2021-06-26T19:07:00","date_gmt":"2021-06-26T16:07:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1764"},"modified":"2024-05-16T12:12:19","modified_gmt":"2024-05-16T09:12:19","slug":"jaan-jaanipaev","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/jaan-jaanipaev\/","title":{"rendered":"jaan, jaanip\u00e4ev"},"content":{"rendered":"

S\u00f5na jaanip\u00e4ev<\/em><\/strong> on esmakordselt kasutanud Joachim Rossihnius 1632. aasta l\u00f5unaeestikeelses katekismuset\u00f5lkes. Kristlikus traditsioonis on jaanip\u00e4ev Ristija Johannese s\u00fcnnip\u00e4ev. P\u00f5hjaeestikeelsetes kiriklikes tekstides Johannese nime tavaliselt ei eestip\u00e4rastatud, aga l\u00f5unaeestikeelses kirikukirjanduses kasutati varianti Jaan<\/em>. N\u00e4iteks 1686. aasta Wastses Testamendis on Johannese<\/em> asemel j\u00e4rjekindlalt Jaan<\/em>, seega ka Jahn se Ristja<\/em> (= Ristija Johannes), Jahni Awwaldamisse Rahmat<\/em> (= Johannese ilmutusraamat).<\/p>\n\n\n\n

1715. aasta p\u00f5hjaeestikeelses Uues Testamendis on siiski Lk 1:57jj pealkiri Ewangel: Joha\u00f1ese Ristja ehk Jani P\u00e4wal<\/em> ning samamoodi on ka 1739. aasta Piiblis.<\/p>\n\n\n\n

Thor Helle dialoogidest (1732) ning Hupeli \u201cL\u00fchikesest \u00f5petusest\u201d (1766\u20131767) tuleb v\u00e4lja, et juba 18. sajandil v\u00f5is \u00f6elda lihtsalt enne jaani<\/em><\/strong>, p\u00e4rast jaani<\/em><\/strong>, jaani ajal<\/strong> \u2013<\/em> ilma p\u00e4ev<\/em>-s\u00f5na lisamata.<\/p>\n\n\n\n

Juuni nimetuse jaanikuu<\/em><\/strong> esitab esmakordselt Heinrich G\u00f6seken oma grammatikas (1660). G\u00f6sekeni j\u00e4rgi v\u00f5is jaanikuu<\/em> asemel \u00f6elda ka p\u00e4rnakuu<\/em> (p\u00e4rna \u00f5itsemisaja j\u00e4rgi).<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Eesti keeles on mitmeid jaani-nimelisi taimi. Tekstides, mis on avaldatud enne 19. sajandi I poolt, need kuigiv\u00f5rd esile ei tule. Sakslased tundsid eestikeelseid taimenimetusi \u00fcsna halvasti. Probleemiks oli ka see, et Eesti eri paigus varieerusid taimenimetused suuresti. Segaduste v\u00e4ltimiseks on n\u00e4iteks O. W. Masing ja J. V. Jannsen oma kirjutistes esitanud eestikeelse nimetuse j\u00e4rel sulgudes ka saksakeelse v\u00f5i siis kasutanudki ainult saksakeelset nimetust. Jannsen isegi p\u00f5hjendas seda P\u00e4rnu Postimehes:<\/p>\n\n\n\n

\"P\u00e4rnu<\/figure>
\n

P\u00e4rnu Postimees ehk N\u00e4ddalileht, 5. m\u00e4rts 1858<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

26. juuni 1927. a Postimehes on kirjeldatud jaani\u00f5nneheina<\/strong> (Erigeron acer<\/em>), jaanilille<\/strong> (Melampyrum nemorosum<\/em>, kuup\u00e4evarohi, h\u00e4rghein), jaanikanni<\/strong> (Primula farinosa<\/em>, p\u00e4\u00e4susilm), jaanikakart<\/strong> (Chrysanthemum<\/em>). Eks ole juba nende neljagi puhul n\u00e4ha taimenimetuste varieeruvus. Wiedemanni s\u00f5nastikus (1893) on Melampyrum nemorosum<\/em> hoopis jaanirohi<\/strong> ja Primula farinosa<\/em> jaanilill<\/strong>, aga ka Erigeron acris<\/em> on Wiedemannil jaanirohi<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Vestring ja O.W. Masing nimetavad jaanirohuks<\/strong> naistepuna. Neid v\u00f5ib olla m\u00f5jutanud saksa Johanniskraut <\/em>\u2018naistepuna\u2019 \u2013 s\u00f5na-s\u00f5nalt t\u00f5lkides Johannese <\/em>ehk Jaani rohi.<\/em> \u00dche legendi j\u00e4rgi tekkinud Johanniskraut<\/em> ehk Johannese rohi<\/em> n\u00f5nda: kui Ristija Johannese pea toodi kandikul Herodese t\u00fctrele, langenud maha verepisarad, millest v\u00f5rsunud jaanirohi. Eestis \u00f5itseb naistepuna juulis-augustis, mitte juunis, ent kui nimetus on sakslastelt \u00fcle v\u00f5etud, siis ei pruugigi see olla seotud taime siinse \u00f5itsemisajaga.<\/p>\n\n\n\n

Mis taim on G\u00f6sekeni s\u00f5nastiku (1660) jaanirohi<\/strong>, ei saa nimetuste varieeruvuse t\u00f5ttu \u00fcheselt kindlaks m\u00e4\u00e4rata.<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n