{"id":1760,"date":"2021-06-21T19:05:00","date_gmt":"2021-06-21T16:05:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1760"},"modified":"2024-04-15T14:52:09","modified_gmt":"2024-04-15T11:52:09","slug":"issand","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/issand\/","title":{"rendered":"issand"},"content":{"rendered":"

Issand<\/strong><\/em> on teisend s\u00f5nast isand<\/em>. Millal t\u00e4pselt niisugune s<\/em>-i pikendav h\u00e4\u00e4ldusviis eestlaste seas levima hakkas, on keeruline kindlaks teha, sest vana saksap\u00e4rane kirjaviis ei v\u00f5imalda vahet teha l\u00fchikestel ja pikkadel kaash\u00e4\u00e4likutel.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks kirjapilt minna<\/em> t\u00e4hendas olenevalt kontekstist kas ases\u00f5na mina<\/em> v\u00f5i tegus\u00f5na minema<\/em> da<\/em>-infinitiivi vormi minna<\/em>. T\u00f5en\u00e4oliselt ei suutnud paljud sakslastest pastorid l\u00fchikestel ja pikkadel kaash\u00e4\u00e4likutel ka h\u00e4\u00e4lduses vahet teha. Sakslastele tuntud keeltes (sh saksap\u00e4rase h\u00e4\u00e4ldusega ladina keeles) ei olnud l\u00fchikese r\u00f5hulise t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku j\u00e4rel l\u00fchike kaash\u00e4\u00e4lik v\u00f5imalik, nii nagu see on k\u00f5ige tavalisemates eesti keele s\u00f5nades: ema<\/em>, isa<\/em>, koda<\/em>, pere<\/em>, jumal<\/em> jne. Sakslased pikendasid kaash\u00e4\u00e4likut, et eelnev r\u00f5huline t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik tunduks l\u00fchike. See seletab ka vana kirjaviisi p\u00f5him\u00f5tet kirjutada emma<\/em>, issa<\/em>, kodda<\/em>, perre<\/em>, jummal<\/em> jne (vt t\u00e4psemalt Prillop 2020<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Niisiis, h\u00e4\u00e4ldusvariandid isand<\/em> ja issand<\/em> kirjutati m\u00f5lemad kahe s<\/em>-iga: issand<\/em>. Saksamaalt tulnud kiriku\u00f5petajate h\u00e4\u00e4lduses k\u00f5las isand<\/em> eestlaste k\u00f5rva jaoks nagu II-v\u00e4lteline s\u00f5na. Emfaatilises k\u00f5nes (nt palvetes) venitati pikka ss<\/em>-i veelgi ja issand<\/em> kostus III-v\u00e4ltelisena, nagu ta t\u00e4nap\u00e4eva kirjakeeles ongi.<\/p>\n\n\n\n

Tekstid, mis on kirja pandud enne seda, kui saksa ortograafia fikseerus, lubavad oletada, et 16. sajandil ja 17. sajandi I poolel ei olnud h\u00e4\u00e4ldusviis issand<\/em> veel \u00fcle\u00fcldine. Kullamaa k\u00e4sikirjas on pikk ss<\/em> kirjutatud kahe t\u00e4hega n\u00e4iteks s\u00f5nas cysse<\/em> (loe: sisse<\/em>), aga isand<\/em> (Issanda<\/em> t\u00e4henduses) on \u00fche s<\/em>-iga. Turu k\u00e4sikirjas esinevad m\u00f5lemad ortograafilised variandid, seda isegi \u00fches ja samas lauses.<\/p>\n\n\n\n

Selge h\u00e4\u00e4lduserinevus s\u00f5nade isand<\/em> ja issand<\/em> vahel pidi aga olemas olema 19. sajandi alguses. Baltisaksa estofiilid \u00fcritasid siis eesti ortograafiat h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rastada ning algatasid Johann Heinrich Rosenpl\u00e4nteri ajakirjas \u201eBeitr\u00e4ge zur genauern Kenntni\u00df der ehstnischen Sprache\u201c sellekohase m\u00f5ttevahetuse. 1821. aastal mainib J. Hirschhausen \u201eBeitr\u00e4ge\u201c arutelus kirjapildi issand<\/em> kahesugust h\u00e4\u00e4ldust ja s<\/em>-i pikkusest olenevat t\u00e4hendust, mis kinnitab eristuse olemasolu eestlaste k\u00f5nes.<\/p>\n\n\n\n

\"Hirschhausen,<\/figure>
\n

Hirschhausen, J. 1821. Ueber einige Vorschl\u00e4ge zur Verbesserung der Ehstnischen Orthographie. \u2013 Beitr\u00e4ge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache XIII, 1\u201327<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Fikseeritud reeglitega kirjakeeled on suhteliselt uus n\u00e4htus. Martin Lutheri Uue Testamendi t\u00f5lkes (1522) on n\u00e4iteks Wittenberg<\/em> kirjutatud enam kui k\u00fcmnel moel: Wittemberg<\/em>, Wittenburgk<\/em>, Vuittenberg<\/em>, Wyttemberg<\/em> jne. \u00dclemsaksa ortograafiat hakati korrastama umbes sajand hiljem, kui formuleeriti ka ortograafiap\u00f5him\u00f5tteid. N\u00fc\u00fcd peeti m\u00f5istlikuks kirjutada sama s\u00f5na erinevad vormid alati \u00fchtmoodi, s.t mitte enam h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4raselt tac<\/em> \u2019p\u00e4ev\u2019 ja tage<\/em> \u2019p\u00e4evad\u2019, vaid Tag<\/em> ja Tage<\/em>. Teiseks p\u00fc\u00fcti sama h\u00e4\u00e4ldusega, kuid eri t\u00e4hendusega s\u00f5nad kirjutada erinevalt, nt leeren<\/em> \u2019t\u00fchjendama\u2019, aga lehren<\/em> \u2019\u00f5petama\u2019 (m\u00f5lemad h\u00e4\u00e4ldatakse pika e<\/em>-ga), malen<\/em> \u2019maalima\u2019, aga mahlen<\/em> \u2019jahvatama\u2019 (m\u00f5lemad pika a<\/em>-ga).<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n