{"id":1754,"date":"2023-05-01T19:02:00","date_gmt":"2023-05-01T16:02:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1754"},"modified":"2024-04-11T22:02:51","modified_gmt":"2024-04-11T19:02:51","slug":"iidne","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/iidne\/","title":{"rendered":"iidne"},"content":{"rendered":"

Omaduss\u00f5na iidne <\/strong><\/em>on kirjakeeles leitav alles 18. sajandist ning tekstides tavap\u00e4raseks saab see 20. sajandil. Murreteski on iidne<\/em> levinud vaid hajusalt (olles siiski \u00fcles m\u00e4rgitud ka paigust, kus elas ja tegutses m\u00f5ni 17. sajandi keelemees, nt Heinrich G\u00f6seken; vt EMS<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na iidne <\/em>esmaesinemused on 18. sajandi keskpaiga s\u00f5nastikes. S. H. Vestring on t\u00e4henduste hulka \u2019igivana\u2019 k\u00f5rvale lisanud ka g\u00e4ntzlich, gantz und gar<\/em> \u2019t\u00e4ielikult, t\u00e4iesti\u2019 ning A. Thor Helle t\u00e4hendust \u2019igivana\u2019 \u00fcldse ei annagi. T\u00e4hendus \u2019t\u00e4ielikult, t\u00e4iesti\u2019 on j\u00f5udnud ka A. W. Hupeli s\u00f5nastikku (1780, 1818).<\/p>\n\n\n\n

Vanades piiblit\u00f5lgetes on iidne <\/em>asemel kasutatud s\u00f5nu igavene <\/em>(5Ms 33: 27 Gutslaffi t\u00f5lkes 17. saj keskel), vana <\/em>(5Ms 33: 27 1739. a Piiblis) ja ammune <\/em>(Ps 55: 20 1739. a Piiblis).<\/p>\n\n\n\n

Hilisemat laia levikut kirjakeeles soodustas keeleuuendus. Nimelt on iidne <\/em>kirjakeeles tarvitamiseks soovitatavate s\u00f5nade hulgas A. Saareste raamatukeses \u201eMurdes\u00f5nad P\u00f5hja-Eestist\u201c (1921).<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

Kujunemiselt n\u00e4ib iidne <\/em>olevat sarnane oma anton\u00fc\u00fcmiga n\u00fc\u00fcdne<\/em>. Wiedemanni s\u00f5nastikus (1869, 1893) leidub ka ne<\/em>-tuletise aluseks olev nimis\u00f5na iid <\/em>\u2019ammu m\u00f6\u00f6dunud aeg\u2019.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4\u00e4rs\u00f5na n\u00fc\u00fcd <\/em>viiakse tagasi algl\u00e4\u00e4nemeresoome kujule *n\u00fcg\u00fct<\/em>, kus -t<\/em> on mingi vana k\u00e4\u00e4ndel\u00f5pp v\u00f5i liide, mis liitus t\u00fcvele *n\u00fck\u00fc-<\/em> ja p\u00f5hjustas k<\/em> n\u00f5rgenemise ning hilisema kao (vt ETY<\/a>). Samamoodi on iid <\/em>tagasi viidav kujule *igit<\/em>. Teisalt, v\u00f5imalik on ka tuletise iidne <\/em>viimine algsele kujule tervikuna, st koos sufiksitega \u2013 siis on algl\u00e4\u00e4nemeresoome kujuks *igittine<\/em>. Just nii on seda s\u00f5na et\u00fcmologiseerides otsustanud Udo Uibo (2013). M\u00f5lemal juhul on iidne <\/em>vana tuletis t\u00fcvest iga <\/em>\u2019eluaeg, vanus\u2019, \u00f5igemini selle variandist igi<\/em>\u2013 (vt Uibo 2013).<\/p>\n\n\n\n

100 aastat varasem, h\u00e4\u00e4likulisele kokkulangevusele toetuv et\u00fcmologiseering on tuletise iidne <\/em>seostanud t\u00fcvega hiis<\/em>, mille algne t\u00e4hendus v\u00f5is olla \u2019matmispaik\u2019. Selle et\u00fcmoloogia esmaesitaja n\u00e4ikse olevat E. A. Tunkelo. 1914. aastal avaldas ta K. Krohni juubelikogumikus \u201eKansantieteellisi\u00e4 tutkielmia\u201c kirjutise s\u00f5nast hiis <\/em>ja selle oletatavast h\u00e4\u00e4likulisest variandist hiid <\/em>\u2019hiiglane\u2019 (enne mitmeid h\u00e4\u00e4likumuutusi oli hiis <\/em>nimetavas k\u00e4\u00e4ndes hiisi<\/em>, omastavas hiiden<\/em>). Tunkelo peab t\u00fcve allikaks vanu germaani ja skandinaavia s\u00f5nu, mis t\u00e4hendasid \u2019karu (vm metslooma) koobas\u2019 ja \u2019mets\u2019. Sedakaudu j\u00f5uab Tunkelo ka t\u00e4henduseni \u2019matmispaik\u2019. Lisargumendina esitab ta loitse ja rahvalaule, nt K\u00e4isin eile Iielassa, Tunaeile Tuonelassa<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5puks seob Tunkelo hiis<\/em>-t\u00fcve tuletisega iidne<\/em>, kirjutades, et olgu hiis<\/em> p\u00e4ritolu milline tahes, vaevalt saab omaduss\u00f5na iidne <\/em>sellest lahus hoida, isegi kui t\u00e4hendus on palju muutunud. Tunkelo j\u00e4tab seose s\u00f5nade hiis <\/em>ja iidne <\/em>vahel siiski t\u00e4psemalt selgitamata, oletades vaid, et v\u00e4ljend vanast iidsest ajast<\/em> v\u00f5is algselt olla hoopis vanast iidest\/iiest<\/em> (seest\u00fctlev s\u00f5nast iid<\/em>), ning l\u00f5petades h\u00fc\u00fcdlausega, et on ju vanade hiite ajast terved ajastud m\u00f6\u00f6das.<\/p>\n\n\n\n

Tunkelo kirjutist refereerib 1914. a 14. juuni Postimees<\/a>, aga selles tutvustuses on iidne <\/em>kirjutatud h<\/em>-ga: hiidne<\/em><\/strong>. Sel ajal oli h<\/em> kirjutamises s\u00f5na algusesse veel palju ebaj\u00e4rjekindlust ning otsustada v\u00f5idigi s\u00f5na et\u00fcmoloogia j\u00e4rgi. Niisiis v\u00f5ib kirjapilt hiidne <\/em>olla ajendatud Tunkelo esitatud seosest s\u00f5naga hiis<\/em>. Samas leidub h<\/em>-alguline hiidine <\/em>\u2019iidne\u2019 juba \u00fches 1913. aastal ilmunud raamatuski (eeldades, et aastaarv tiitellehel vastab tegelikule ilmumisajale), nimelt \u201eP\u00e4ewalehe\u201c aastaraamatus Villem Gr\u00fcnthal-Ridala kirjutises.<\/p>\n\n\n\n

Mitte ainult h<\/em> kirjutamine, vaid ka h<\/em> h\u00e4\u00e4ldus s\u00f5na algul on eesti keeles olnud v\u00e4ga k\u00f5ikuv. h<\/em> v\u00f5is kaduda s\u00f5nadest, kus algup\u00e4raselt oli h<\/em>, ning tekkida s\u00f5nadesse, kus h<\/em>-d varem polnud, nii et h<\/em> olemasolu ega puudumine 20. sajandi allikates ei ole piisav argument \u00fchegi et\u00fcmoloogia poolt ega vastu. V\u00f5imalik on ju seegi, et eri algup\u00e4ra s\u00f5nad iid(ne)<\/em> ja hiid\/hiis<\/em> on mingil ajal \u201ekokku kasvanud\u201c, seda just t\u00e4nu t\u00e4hendusseose loomisele, igaviku ning matmispaiga seostamisele.<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n