{"id":1706,"date":"2021-03-02T19:32:00","date_gmt":"2021-03-02T17:32:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1706"},"modified":"2024-04-11T21:33:57","modified_gmt":"2024-04-11T18:33:57","slug":"gunnima","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/gunnima\/","title":{"rendered":"g\u00fcnnima"},"content":{"rendered":"

G\u00fcnnima<\/strong><\/em> esineb mitmetes 17. sajandi p\u00f5hjaeesti allikates, tavaliselt t\u00e4henduses \u2019(kellelegi ilma kadeduseta head) soovima\u2019<\/strong>, harva ka \u2019v\u00f5imaldama\u2019<\/strong>. Hilisemates tekstides seda s\u00f5na teadaolevalt ei leidu.<\/p>\n\n\n\n

G\u00fcnnima<\/em> on p\u00e4rit alamsaksa keelest, vrd keskalamsaksa gunnen<\/em> (vt Schiller, L\u00fcbben 1875\u20131881, Ariste 1981: 112).<\/p>\n\n\n\n

\u00dcksikutes eesti murrakutes (Koeru, P\u00f5ltsamaa) on kunagisest verbist g\u00fcnnima <\/em>j\u00e4\u00e4nud kasutusele vorm k\u00fcndimata <\/em>(vt EMS<\/a>), mis esineb ka Wiedemanni s\u00f5nastikus (1893) t\u00e4henduses \u2019pahatahtlik, kade\u2019.<\/p>\n\n\n\n

August Wilhelm Hupel on oma s\u00f5nastikus (1818) saksa g\u00f6nnen<\/em> eesti vaste g\u00fcnnima<\/em> sidunud l\u00f5unaeesti verbidega k\u00fcndma, k\u00fcnnima <\/em>\u2019k\u00fc\u00fcndima; soovima\u2019 (\u2019reichen; g\u00f6nnen\u2019) ja k\u00fcnnitama<\/em> \u2019k\u00fc\u00fcndima\u2019, aga see on vastuolus g\u00fcnnima<\/em> varasema esinemisega ainult p\u00f5hjaeestikeelsetes kirjutistes. K\u00f5ige l\u00f5unaeestilisem tekst, kus m\u00f5ni g\u00fcnnima <\/em>oletatav variant ette tuleb, on Andreas ja Adrian Virginiusele omistatav osaline piiblit\u00f5lge (1687\u20131690). T\u00f5lge on p\u00f5hjaeestikeelne, aga rohkete l\u00f5unaeesti joontega, sest Virginiused tegutsesid L\u00f5una-Eestis.<\/p>\n\n\n\n

Virginiused on kasutanud verbi k\u00fc\u00fcndma<\/em>. Nad elasid \u00fcsna l\u00e4hedal piirkonnale, kust on \u00fcles kirjutatud murdes\u00f5na k\u00fcndimata<\/em>. See seletab, miks on neil s\u00f5nat\u00fcves d<\/em>. Pikk \u00fc\u00fc<\/em> v\u00f5ib olla p\u00e4rit l\u00f5unaeesti k\u00fc\u00fcndima<\/em>-s\u00f5nast.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fc\u00fcndma<\/strong> <\/em>t\u00e4hendus Virginiuste t\u00f5lkes \u2013 \u2019m\u00f5istma, teadvustama\u2019<\/strong> (vrd Lutheril innenwerden<\/em>) \u2013 ei lange aga kokku ei alamsaksa gunnen<\/em> (\u00fclemsaksa g\u00f6nnen<\/em>) t\u00e4hendusega ega ka mitte eesti k\u00fc\u00fcndim\u00e4<\/em> t\u00e4hendusega (l\u00f5unaeesti murretes \u2019ulatuma; ulatama (millenigi); j\u00e4tkuma; suutma; raatsima\u2019, vt EMS<\/a>). Muudes 17. sajandi allikates k\u00fc\u00fcnd(i)ma<\/em> puudub, k\u00fcll aga on juba sel ajal kasutatud verbi k\u00fc\u00fcnitama<\/em> (t\u00e4nap\u00e4evases t\u00e4henduses).<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n