{"id":1682,"date":"2021-03-26T19:04:00","date_gmt":"2021-03-26T17:04:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1682"},"modified":"2024-04-15T11:30:50","modified_gmt":"2024-04-15T08:30:50","slug":"ehk","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/ehk\/","title":{"rendered":"ehk"},"content":{"rendered":"

S\u00f5nal ehk<\/em><\/strong> on vanas kirjakeeles rohkem funktsioone kui t\u00e4nap\u00e4evased
(1) m\u00e4\u00e4rs\u00f5naline \u2018vahest, v\u00f5ib-olla\u2019 ja
(2) sides\u00f5naline, sama t\u00e4hendust v\u00e4ljendavate v\u00f5i selgitavate s\u00f5nade rinnastamine.<\/p>\n\n\n\n

Sides\u00f5nana<\/strong> v\u00f5is ehk<\/em><\/strong> olla \u00fchendav<\/strong> (samat\u00e4henduslikke v\u00e4ljendeid rinnastav nagu t\u00e4nap\u00e4evalgi), nt hoone ehk maja<\/em>, aga ka eraldav<\/strong> (nagu t\u00e4nap\u00e4eval \u2197v\u00f5i<\/em>, mis on sides\u00f5nana noorem kui ehk<\/em>), nt sakslane ehk maainimene<\/em>. Sageli esines ehk<\/em> eitavates lausetes, kus t\u00e4nap\u00e4eval \u00fctleksime ega<\/em>. Valiku markeerijana on kasutatud ka r\u00fchmsidendit ehk \u2026 ehk<\/em> (t\u00e4nap\u00e4eval kas \u2026 v\u00f5i<\/em>), nt ehk vihkab ehk armastab<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Peale selle oli ehk<\/em> kasutusel m\u00f6\u00f6nva<\/strong> sides\u00f5nana (nagu t\u00e4nap\u00e4eval ehkki<\/em>), kuid sel juhul j\u00e4rgneb enamasti (\u00fcle 90% juhtudest) kas m\u00e4\u00e4rs\u00f5na k\u00fcll<\/em> v\u00f5i m\u00f6\u00f6nvas v\u00f5i tingivas k\u00f5neviisis verbivorm, nt ehk olen ma k\u00fcll<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Soome vanimas kirjakeeles on ehk\u00e4<\/em> t\u00e4hendus tavaliselt just \u2018ehkki, kuigi\u2019, mis taandus alles 19. sajandi jooksul (H\u00e4kkinen 2004). T\u00e4nap\u00e4evases soome keeles t\u00e4hendab ehk\u00e4<\/em> \u2018ehk; vist, v\u00f5ib-olla\u2019. On arvatud, et sides\u00f5naline ehk<\/em> kujunes algselt just m\u00f6\u00f6nvas t\u00e4henduses (vt Karelson 1959: 91).<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4\u00e4rs\u00f5naline ehk<\/em><\/strong> t\u00e4henduses \u2018vahest, v\u00f5ib-olla\u2019<\/strong>, millele ei j\u00e4rgne k\u00fcll<\/em> ega k\u00f5hklust v\u00e4ljendav verbivorm, ilmneb alles 1715. aasta Uues Testamendis.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks v\u00f5is ehk <\/em>v\u00e4hemasti 18. ja 19. sajandil m\u00e4rkida k\u00f5hklust, umbkaudsust<\/strong>, olles sellisena midagi sides\u00f5na \u2018v\u00f5i\u2019 (\u2018kas \u2026 v\u00f5i\u2019) ja m\u00e4\u00e4rs\u00f5na \u2018v\u00f5ib-olla\u2019 vahepealset, nt sega \u00e4ra 3 ehk 4 muna<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

\u2666<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ite, et ehk<\/em> ja v\u00f5i<\/em> pole samat\u00e4henduslikud, esitas esmakordselt Eduard Ahrens oma grammatika s\u00fcntaksiosas (1853).<\/p>\n\n\n\n

1880. aastal avaldas Jakob Hurt p\u00f5hjaliku uurimuse s\u00f5nade ehk<\/em> ja v\u00f5i <\/em>kasutusest ning funktsioonidest. Tema andmetel kasutatakse sides\u00f5na ehk<\/em> samat\u00e4henduslike m\u00f5istete esitamisel. Erit\u00e4henduslike m\u00f5istete esitamisel kasutatakse ehk<\/em>\u2019i vaid siis, kui erinevus pole oluline. Samuti kasutatakse ehk<\/em>\u2019i \u00f6eldu t\u00e4psustamisel. (Hurt 1880)<\/p>\n\n\n\n

1912 avaldas Johannes Aavik bro\u0161\u00fc\u00fcri \u201cM\u00f5ned keele reeglid. N\u00f5uded ja soovid\u201d, kus ta Hurdast l\u00e4htudes soovitab kasutada ehk<\/em>\u2019i samat\u00e4henduslike s\u00f5nade ja lausete sidumiseks, v\u00f5i<\/em>\u2019d \u00fcksteist v\u00e4litsavate puhul. Aavik lisab, et ehk<\/em> v\u00f5ib teineteist v\u00e4listavaid lauseid v\u00f5i m\u00f5isteid \u00fchendada siis, kui neid ei vastandata (st. kui uue s\u00f5na v\u00f5i lausega pelgalt lisatakse midagi t\u00e4iendavat). Sama seiskohta kordab Aavik oma hilisemates v\u00e4ljaannetes.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimust arutati ka Akadeemilises Emakeele Seltsis. Seltsi 2. koosolekul (23. aprillil 1920) k\u00f5neles Lauri Kettunen seltsile saadetud selleteemalisest kirjast: \u201cVahe nende kahe sides\u00f5na vahel on juba dr. Hurt omal ajal \u00e4ra m\u00e4\u00e4ranud, nimelt et v\u00f5i <\/em>siis tarvitatakse, kui \u00fchendatavad m\u00f5isted lahkuminevad on, ehk <\/em>siis, kui need enamv\u00e4hem \u00fchev\u00e4\u00e4rtuslikud. Kuigi see vahetegemine kunstlik, oleks meil ometi temast vaja kinni pidada. On ju ka Soome vastavate s\u00f5nade vahe, olgugi kunstlik, kirjakeeles \u00fcsna kindlaks kujunenud.\u201d<\/p>\n\n\n\n

\"Akadeemilise<\/figure>
\n

Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat I, 1920, lk 7<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Andrus Saareste \u201cTegelikes \u00f5igekeelsuse m\u00e4\u00e4rustes\u201d (1922) kordab samuti, et ehk<\/em> rinnastab asju ja m\u00f5isteid, mis on samalaadilised, v\u00f5i<\/em> aga niisuguseid, mis on t\u00e4iesti erilaadilised, t\u00e4iesti vastandlikud.<\/p>\n\n\n\n

Ehk<\/em> t\u00e4henduses \u2018v\u00f5i\u2019 on kirjakeelest kadunud 1930ndatel.<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n