{"id":1598,"date":"2020-09-10T06:40:00","date_gmt":"2020-09-10T03:40:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1598"},"modified":"2024-04-11T09:45:49","modified_gmt":"2024-04-11T06:45:49","slug":"banaan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/banaan\/","title":{"rendered":"banaan"},"content":{"rendered":"<p>S\u00f5na <strong><em>banaan<\/em><\/strong> on eesti kirjakeeles teadaolevalt esimesena kasutanud Otto Wilhelm Masing 1818. aastal. Masing kasutas eestip\u00e4rasemat kuju <em>panan<\/em>. Teine banaani t\u00e4histav s\u00f5na 19. sajandil oli \u2197<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/piisang\"><em>piisang<\/em><\/a>, mis esineb ka Masingu tekstides sagedamini kui <em>banaan<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p>Euroopa keeltes on <em>banaan<\/em> levinud portugali v\u00f5i hispaania keele kaudu alates 16. sajandi II poolest. Milline Aafrika keel on laenuandjaks, ei ole selge.<\/p>\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d95040a09db-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d95040a09db-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d95040a09db-collapse\">T\u00e4hendused ja n\u00e4itelaused<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d95040a09db-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d95040a09db-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"> <small> Igga suggu soja ma wilja w\u00f6ib se\u00e4lt leida. Se\u00e4l kaswab leiwapu ja temma k\u00f6rwas kokuspalmid ja <strong>pananid<\/strong> omma s\u00fcllapitkuse lehtedega. (Perno Postimees, 17. sept 1858)<br>\n\u2018Igasugu sooja maa vilju v\u00f5ib sealt leida. Seal kasvab leivapuu ja tema k\u00f5rval kookospalmid ja <strong>banaanid<\/strong> oma s\u00fcllapikkuste lehtedega\u2019 <\/small> <small> Seal kaswasid palmi, aloe ja <strong>banani<\/strong> puud, mis weel kellegi kirwes ei olnud n\u00e4ind, mets olli ni umbe kaswand keiksuggo w\u00e4ne pudega (L\u00f6bbus Juttustaja armsaks aeawiteks, 14. sept 1866)<br>\n\u2018Seal kasvasid palmi-, aaloe- ja <strong>banaani<\/strong>puud, mida veel kellegi kirves polnud n\u00e4inud; mets oli nii umbe kasvanud k\u00f5iksugu v\u00e4\u00e4nkasvudega\u2019 <\/small> <small> T\u00e4na \u00f5htu tulime s\u00f5jast Uue-Iirimaale tagasi. Ei muud h\u00e4\u00e4d midagi teinud, kui metsinimeste onnikesed \u00e4ra p\u00f5letanud, kookuspuud ja <strong>banaanid<\/strong> maha raiunud. Saarlasi pole n\u00e4inudki, veel w\u00e4hem k\u00e4tte saanud. (Oleviku Lisaleht, 22 veebruar 1885) <\/small> <\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d95040a09ed-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d95040a09ed-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d95040a09ed-collapse\">Esmaesinemus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d95040a09ed-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d95040a09ed-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<h5>1818<\/h5>\n<p><small> Rukkid ja kaerad se\u00e4l ei siggi \u2026; agga nissud, odrad, riis, suhkur, kohwi, palmi- ja leiwa-pu, pisangi-<strong>panani<\/strong>\u2013 ja poomwilla-w\u00f5ssu, pippar, ka\u00f1el, muskat ja mitmed muud kallist penikest asja ja wilja se\u00e4l l\u00f5pmata kaswab. (<a title=\"\" href=\"https:\/\/vakk.ut.ee\/tekstid.php?lk=68&amp;kood=1818-Masing\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/vakk.ut.ee\/tekstid.php?lk=68&amp;kood=1818-Masing\">Masing 1818<\/a>)<br>\n\u2018Rukis ega kaer seal [= Indias] ei kasva \u2026, aga nisu, otra, riisi, suhkrut, kohvi, palmi- ja leivapuu, <strong>banaani-<\/strong> ja puuvilla-taimi, pipart, kaneeli, muskaati ja mitut muud kallist peent asja ja vilja kasvab seal l\u00f5pmata palju.\u2019 <\/small><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d95040a09f0-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d95040a09f0-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d95040a09f0-collapse\">Vanades s\u00f5nastikes<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d95040a09f0-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d95040a09f0-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<h5>Stahl 1637<\/h5>\n<p><small> \u2014 <\/small><\/p>\n<hr>\n<h5>Gutslaff 1648<\/h5>\n<p><small> \u2014 <\/small><\/p>\n<hr>\n<h5>G\u00f6seken 1660<\/h5>\n<p><small> \u2014 <\/small><\/p>\n<hr>\n<h5>Thor Helle 1732<\/h5>\n<p><small> \u2014 <\/small><\/p>\n<hr>\n<h5>Hupel 1818<\/h5>\n<p><small> \u2014 <\/small><\/p>\n<hr>\n<h5>Wiedemann 1893<\/h5>\n<p><small> \u2014 <\/small><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>S\u00f5na banaan on eesti kirjakeeles teadaolevalt esimesena kasutanud Otto Wilhelm Masing 1818. aastal. Masing kasutas eestip\u00e4rasemat kuju panan. Teine banaani t\u00e4histav s\u00f5na 19. sajandil oli \u2197piisang, mis esineb ka Masingu tekstides sagedamini kui banaan. Euroopa keeltes on banaan levinud portugali &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":167,"featured_media":1599,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[32],"tags":[],"class_list":["post-1598","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-neologism"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1598","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/users\/167"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1598"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1598\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1600,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1598\/revisions\/1600"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1599"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1598"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1598"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1598"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}