{"id":1487,"date":"2022-11-18T16:32:00","date_gmt":"2022-11-18T14:32:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1487"},"modified":"2024-04-10T20:26:49","modified_gmt":"2024-04-10T17:26:49","slug":"aga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/aga\/","title":{"rendered":"aga"},"content":{"rendered":"

T\u00e4nap\u00e4eval side- ja m\u00e4\u00e4rs\u00f5nana kasutatav aga<\/strong> <\/em>puudub 16. sajandi p\u00f5hjaeesti tekstidest. 17. sajandi esimesest k\u00fcmnendist p\u00e4rit Georg M\u00fclleri jutlustes on seda kasutatud ainult m\u00e4\u00e4rs\u00f5nana <\/strong>(vastandav sides\u00f5na on tal \u00e4ranis<\/em>). M\u00e4\u00e4rs\u00f5naline kasutus ongi arvatavasti vanem.<\/p>\n\n\n\n

Aga <\/em>arvatakse olevat kujunenud nimis\u00f5na aeg<\/em> sisse\u00fctleva k\u00e4\u00e4nde vormist, millele v\u00f5is olla lisatud ka possessiivsufiks. Rekonstrueeritult oleks see vorm *aikahe\u032ensa<\/em>. (Ariste 1942: 5) M\u00fclleril ongi aga <\/em>veel kujul aikas <\/em>ning m\u00f5nel juhul sobiks selle t\u00e4nap\u00e4evaseks vasteks aga <\/em>k\u00f5rval ka omal ajal<\/em>, edaspidi<\/em> vms, nt kui meie aga kindlas usus palume<\/em>. Tagantj\u00e4rele ei ole v\u00f5imalik kindlaks teha, kas M\u00fclleri aga <\/em>oli funktsioonilt juba samasugune, nagu on t\u00e4nap\u00e4evane r\u00f5hutav partiklistinud aga <\/em>(nt lauses tulge aga julgesti, ohtu pole<\/em>), v\u00f5i oli sel s\u00f5nal 400 aastat tagasi veel tajutav seos aeg<\/em>-s\u00f5naga.<\/p>\n\n\n\n

Eesti aga <\/em>vasteks saksakeelsetes tekstides on aber<\/em>, mis on samuti nii side- kui ka m\u00e4\u00e4rs\u00f5na. Saksa s\u00f5nal aber <\/em>oli nagu eesti aga<\/em>-lgi algselt ajaline t\u00e4hendus \u2013 \u2019hiljem\u2019 (EWD).<\/p>\n\n\n\n

Sides\u00f5nana <\/strong>on aga <\/em>eestikeelsetes tekstides olemas alates Heinrich Stahli teostest (esimene neist ilmus aastal 1632). H\u00e4\u00e4likuliseltki on Stahli aga <\/em>M\u00fclleri omast veidi t\u00e4nap\u00e4evasem: agas<\/em>. T\u00e4ht s<\/em> kaob selle s\u00f5na l\u00f5pust alles 17. ja 18. sajandi vahetuse kirjapanekuis.<\/p>\n\n\n\n

Alates Stahli grammatikast (1632) on aga <\/em>keele\u00f5petustes esitatud vastandavate sides\u00f5nade seas. G\u00f6sekenist (1660) alates on aga<\/em>-le antud ka vaste nur<\/em>. N\u00e4iteks Thor Helle (1732) kirjutab t\u00e4psemalt, et lause alguses t\u00e4hendab aga <\/em>\u2019aber\u2019, lause sees \u2019nur\u2019 ning m\u00f5lemas kohas v\u00f5ib see t\u00e4hendada ka \u2019sondern\u2019. Saksa nur<\/em>-i t\u00f5lkevaste aga<\/em> leiab tekstidestki, nt Stahlil (1637): Agkas olket kahs rahwul \/ se kahs mea teile on \/ \u2026 \/ Nur lasset euch gen\u00fcgen \/ am Lohne den jhr habt<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hemalt 100 aasta jooksul s\u00e4ilib ka aga <\/em>kasutus (osa)lauseid \u00fchendava s\u00f5nana, mis n\u00e4itab \u00fcleminekut narratiivi \u00fchelt elemendile teisele ega pruugi sisaldada vastandust. N\u00e4iteks Mt 1:2 t\u00f5lge 1715. aasta Uues Testamendis on Abrahamist s\u00fcndis Jsak \/ agga Isakist s\u00fcndis Jakob \/ agga Jakobist s\u00fcndis Juda \/ ja temma Wennad<\/em>. 1739. aasta Piiblis on niisuguste aga<\/em>-de asemel juba ja<\/em>-d: Abraam s\u00fc\u00f1itas Isaaki, ja Isak s\u00fcnnitas Jakobi, ja Jakob s\u00fc\u00f1itas Juda ja temma wennad<\/em>. Lutheri t\u00f5lkes (1545) on siinkohal und <\/em>\u2019ja\u2019, kreekakeelses algtekstis \u03b4\u1f72<\/em>, mida v\u00f5iks t\u00f5lkida nii siis<\/em>, ja<\/em> kui aga<\/em> abil.<\/p>\n\n\n\n

Aga <\/strong><\/em>on p\u00f5hjaeesti s\u00f5na, mida leidub vaid \u00fcksikutes vanades l\u00f5unaeesti allikates, nt Fr. D. Lenzi \u201eAija-Kalendris\u201c (1796).<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n