{"id":1483,"date":"2024-04-10T18:29:37","date_gmt":"2024-04-10T15:29:37","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1483"},"modified":"2025-01-13T17:11:58","modified_gmt":"2025-01-13T15:11:58","slug":"ahastama-ahastus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/ahastama-ahastus\/","title":{"rendered":"ahastama, ahastus"},"content":{"rendered":"

Ahastama<\/strong><\/em> esineb vanades tekstides eelk\u00f5ige sihilise tegus\u00f5nana t\u00e4henduses \u2018(kedagi) vaevama, hirmutama\u2019<\/strong>, nt kes teid ahastab, see ahastab ka teda<\/em>. Kui sooviti v\u00e4ljendada t\u00e4hendust \u2018ahastust, hirmu tundma\u2019<\/strong>, lisati ases\u00f5na end<\/em> v\u00f5i ennast<\/em>, nt meie ei ahasta end mitte<\/em>. Selline v\u00e4ljendus on saksap\u00e4rane (vrd saksa sich \u00e4ngstigen<\/em> \u2018kartma\u2019, s\u00f5na-s\u00f5nalt \u2018ennast hirmutama\u2019) ja levis t\u00f5en\u00e4oliselt koos Heinrich Stahli kirikuraamatutega (esmatr\u00fckid 1632-1649). Georg M\u00fclleri jutlustes (1600-1606) leidub selles t\u00e4henduses veel lihtsalt meie s\u00fcdamed ahastavad<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Ahastus<\/strong><\/em> on tavaline s\u00f5na vanas p\u00f5hjaeesti piiblikeeles, aga see t\u00e4hendas pigem meeleheidet tekitavat olukorda<\/strong> kui meeleheite tunnet. T\u00e4nap\u00e4evases Piiblis on neis kirjakohtades, kus 1739. aasta t\u00f5lkes seisab ahastus<\/em>, enam kui pooltel kordadel hoopis h\u00e4da<\/em> v\u00f5i kitsikus<\/em>, harva ka ahistus<\/em>, \u00e4ngistus<\/em>, surve<\/em>, hukatus<\/em>, \u00f5nnetus<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Ahastama<\/em> on tuletis omaduss\u00f5nast ahas <\/em>\u2018kitsas\u2019. Samasugune tekkeloogika on ka ahastama<\/em> saksa vastel \u00e4ngstigen<\/em>, mis on tuletatud omaduss\u00f5na eng<\/em> \u2018kitsas\u2019 kunagisest t\u00fcvekujust (DWDS<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na ahas <\/em>vanades tekstides teadaolevalt ei leidu.<\/p>\n\n\n\n

A. Saareste j\u00e4rgi on ahas<\/em> levinud L\u00f5una-Eestis ja P\u00f5hja-Eesti edelaosas, samat\u00e4henduslik kitsas<\/em> peamiselt P\u00f5hja-Eestis, aga kohati ka L\u00f5una-Eestis. 17. sajandi keskel v\u00f5is ahas<\/em> v\u00e4hemalt L\u00e4\u00e4ne-Eestis olla tavalisem s\u00f5na kui kitsas<\/em>. T\u00fcve kunagist \u00fcldeestilisust t\u00f5endavad p\u00f5hjaeesti keeles levinud tuletised ahastama <\/em>ja ahistama<\/em>. (Saareste 1924: 254-255)<\/p>\n\n\n\n

Vanades l\u00f5unaeestikeelsetes tr\u00fckistes s\u00f5nast ahas <\/em>tuletatud s\u00f5nu ahastus <\/em>ega ahastama<\/em> ei esine, kuigi Johannes Gutslaffi l\u00f5unaeesti grammatika (1648) s\u00f5naloendis on ahastus <\/em>\u2018hirm\u2019 antud. Wastses Testamendis (1686) on kasutatud s\u00f5nu h\u00e4da<\/em>, vaev<\/em>, oht <\/em>\u2018viletsus\u2019, aga mitte ahastus<\/em>. August Wilhelm Hupeli s\u00f5nastikus (1780, 1818) on ahastama <\/em>ja ahastus <\/em>m\u00e4rgitud tallinnakeelseteks, L\u00f5una-Eestiski kasutatav vaste ahastama<\/em>-s\u00f5nale on Hupeli j\u00e4rgi kitsast tegema<\/em> v\u00f5i mina<\/em>-vormis mul om kitsas k\u00e4<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Tegus\u00f5na \u2197ahistama<\/em> peetakse keeleuuenduse ajal soome keelest laenatuks (ETY<\/a>). 19. sajandi tekstides on ahistama <\/em>esinenud ahastama <\/em>paralleelvariandina. V\u00f5imalik, et neil s\u00f5nadel oli ka mingisugune t\u00e4henduserinevus.<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n