{"id":1459,"date":"2022-08-15T13:39:00","date_gmt":"2022-08-15T10:39:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1459"},"modified":"2024-04-10T21:17:39","modified_gmt":"2024-04-10T18:17:39","slug":"ankur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/ankur\/","title":{"rendered":"ankur"},"content":{"rendered":"

S\u00f5na ankur <\/em>\u2019vahend laeva, paadi vms paigal hoidmiseks vabas vees\u2019<\/strong> esmaesinemus leidub Georg M\u00fclleri 1606. aasta 5. septembril peetud jutluses.<\/p>\n\n\n\n

M\u00fcller on kasutanud t\u00e4nap\u00e4eva keelest erinevat varianti anker<\/em>, kus 2. silbis on e<\/em>, mitte u<\/em>. See v\u00f5ib olla alamsaksa keele m\u00f5ju tallinlaste eesti keelele (vrd alamsaksa anker<\/em>, ka saksa Anker<\/em>). \u00d5ieti ongi M\u00fclleri tekstis alamsaksa liits\u00f5na PlichtAncker<\/em>. M\u00fcller \u00fctleb, et ristiinimese palve peab olema nagu PlichtAncker \u2013 s.o ancora sacra<\/em>, h\u00e4daankur, laevatekil alati k\u00e4ep\u00e4rast olev ankur (vt Schiller, L\u00fcbben 1877).<\/p>\n\n\n\n

Muudes p\u00f5hjaeesti allikates on ankur <\/em>valdavalt u<\/em>-line nagu t\u00e4nap\u00e4eva keeleski. Tegemist arvatakse olevat germaani v\u00f5i hilisema skandinaavia laenuga (ETY<\/a>). Germaani keeltesse on ankur <\/em>v\u00f5etud ladina keelest (ladina ancora<\/em>), st u<\/em> on selles t\u00fcves algup\u00e4rane (vrd ka soome, isuri ja vadja ankkuri<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5unaeesti tekstides on 17. sajandil kasutatud sisekaolist varianti ankri<\/em> (< ankkuri<\/em>). M\u00f5ni l\u00f5unaeesti autor on seda s\u00f5na k\u00e4\u00e4nanud ka e<\/em>-t\u00fcvelisena, nt 1847 on Johann Schwelle kirjutanud ankrehe j\u00e4etu<\/em> \u2019ankrusse j\u00e4etud\u2019.<\/p>\n\n\n\n

Vanas kirjakeeles on s\u00f5nal ankur <\/em>ka t\u00e4hendus \u2019v\u00e4iksem vaaditaoline puun\u00f5u\u2019<\/strong>. Esimene tr\u00fckis, kus ankur <\/em>selles t\u00e4henduses esineb, on Johann Lithanderi t\u00f5lgitud esimene eestikeelne kokaraamat, mis ilmus 1781. aastal.<\/p>\n\n\n\n

See s\u00f5na on laenatud saksa, alamsaksa v\u00f5i ka rootsi keelest (alamsaksa anker<\/em>, saksa anker<\/em>, rootsi ankar(e)<\/em>; vt ETY<\/a>) ning p\u00e4rit on see keskladina s\u00f5nast anc(h)eria<\/em>, mille et\u00fcmoloogia pole aga selge (DUDEN<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Saksa keeles langevad s\u00f5nad Anker <\/em>\u2019v\u00e4ike vaat\u2019 ja Anker <\/em>\u2019(laeva) ankur\u2019 kokku ja vanemates sakslaste koostatud s\u00f5nastikes ei ole kaht Anker<\/em>-s\u00f5na eristatud. See kokkulangevus v\u00f5ib olla \u00fcks p\u00f5hjus, miks eesti keeles on m\u00f5lema t\u00e4henduse korral s\u00f5na 2. silbis u<\/em>, kuigi hilisemas laenus oleks ootusp\u00e4rane e<\/em> \u2013 v\u00f5ib-olla eeldati, et ka eesti keeles peaks tegu olema \u00fche ja sama s\u00f5naga.<\/p>\n\n\n\n

Heinrich G\u00f6seken on oma s\u00f5nastikus (1660) paigutanud saksa Ancker<\/em> eesti vaste Ancker <\/em>ilma t\u00e4psemale t\u00e4hendusele osutamata niisuguste saksa keelest laenatud s\u00f5nade loendisse, mida sakstega v\u00e4hem kokku puutuvad eestlased ei pruugi tunda. Samas on tal s\u00f5nastiku p\u00f5hiosas esitatud ankru k\u00f6is<\/em>. See viitab, et (laeva) ankur<\/em> oli eestlastele \u00fcldteada s\u00f5na, aga ankur <\/em>t\u00e4henduses \u2019vaat\u2019 17. sajandi keskpaiku veel mitte.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks on G\u00f6sekeni s\u00f5nastikus olemas ankur <\/em>t\u00e4henduses \u2019puitdetail seinte kooshoidmiseks\u2019, kuid h\u00e4\u00e4likuline kuju on kaheldav: angria<\/em>.<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n