{"id":1376,"date":"2020-10-29T14:24:00","date_gmt":"2020-10-29T12:24:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1376"},"modified":"2024-04-11T20:08:07","modified_gmt":"2024-04-11T17:08:07","slug":"abielu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/abielu\/","title":{"rendered":"abielu"},"content":{"rendered":"

Vanades eestikeelsetes tekstides esineb abi-<\/em> \u2018abielu\u2019<\/strong> mitmete liits\u00f5nade esiosisena, nt abis\u00f5rmus<\/em> \u2018abielus\u00f5rmus\u2019, abirahvas<\/em> \u2018abielurahvas\u2019, abimees<\/em> \u2018abielumees; abiline\u2019 jpt. T\u00e4nap\u00e4eva keeles on neis abi<\/em> asemel abielu.<\/em><\/p>\n\n\n\n

August Wilhelm Hupeli s\u00f5nastikus (1818) on abielu<\/em> selgelt seotud s\u00f5naga abi<\/em> \u2018aitamine\u2019: esitatud on s\u00f5nas\u00f5naline t\u00f5lge saksa keelde (H\u00fclfs-Leben<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Et\u00fcmoloogid peavad seost s\u00f5naga abi<\/em> rahvaet\u00fcmoloogiaks, st tundmatu t\u00e4hendusega laens\u00f5na asendamiseks k\u00f5laliselt sarnase tuntud s\u00f5naga. Ollakse k\u00fcll \u00fcksmeelel, et liits\u00f5na abielu<\/em> esiosis ei ole algup\u00e4raselt seotud abistamise t\u00e4hendusega, ent selle osise tegelik p\u00e4ritolu on ikkagi j\u00e4\u00e4nud vaieldavaks.<\/p>\n\n\n\n

Esiteks on v\u00f5imalik, et abi-<\/em> on vana germaani laen alusvormist *aiw\u014d<\/em> vms (vrd ka soome avio<\/em>, isuri rahvalaulude aivoi<\/em>), mis t\u00e4hendas seadust ja millest on p\u00e4rit ka nt \u00fclemsaksa Ehe<\/em> \u2018abielu\u2019 (Uibo 2004) ning keskalamsaksa Echt(e)<\/em> \u2018abielu (agselt liits\u00f5na: seadusekohane)\u2019, \u00ea(breker)<\/em> \u2018seaduse(rikkuja); abielu(rikkuja)\u2019 (vt L\u00fcbben 1888). Germaani laenud, sealhulgas ka abi-<\/em> (kui see on germaani laen), tulid l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltesse II aastatuhande teisest poolest eKr kuni I aastatuhande esimese pooleni pKr. Hiljemalt 8. saj vana\u00fclemsaksa keeles oli sellest s\u00f5nast kasutusel ee<\/em>-ga algav variant \u0113wa<\/em>, \u0113w\u012b <\/em>(\u2018seadus, \u00f5igus, jumala k\u00e4sk\u2019), mis sellisena enam laenuallikaks ei sobi. Pole selge, kas germaani *aiw\u014d<\/em> saaks seostada ka \u00fclemsaksa s\u00f5naga ewig<\/em> \u2019igavene\u2019, mis lubaks algseks t\u00e4henduseks anda \u2019igavesti kehtiv seadus\u2019, v\u00f5i on tegu vanaindia t\u00fcvega \u1e17va\u1e25<\/em> \u2018tee, k\u00e4ik, kulg\u2019, mitmuses \u2018harjumus, tava\u2019. (DWDS<\/a>)<\/p>\n\n\n\n

Teiseks on pakutud v\u00f5imalust, et abi-<\/em> on tuletis s\u00f5nast avama<\/em> (vt ETY<\/a>). See seletus sobib h\u00e4sti soome s\u00f5nadega avio<\/em> \u2018abielu\u2019 ja avoin<\/em> \u2018avatud, avalik\u2019. Avio<\/em> \u2018abielu\u2019 algne t\u00e4hendus oleks siis \u2018avalik liit\u2019. Isuri ai<\/em>-alguline aivoi<\/em> sobib aga paremini germaani laenu h\u00fcpoteesiga (Uibo 2004), samuti on t\u00e4hendus sel juhul arusaadavam, sest on kujunenud paralleelselt saksa s\u00f5naga Ehe<\/em> \u2018abielu\u2019.<\/p>\n\n\n\n

Kolmandaks ei saa v\u00e4listada varianti, et germaani *aiw\u014d<\/em> \u2018seadus > abielu\u2019 seostati (m\u00f5nes l\u00e4\u00e4nemeresoome piirkonnas) rahvaet\u00fcmoloogiliselt keeles juba ammu olemas olnud soome-ugri t\u00fcvega ava(-ma)<\/em>, lisades laens\u00f5nale abi(elu)<\/em> n\u00f5nda avaliku liidu t\u00f5lgenduse.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcksk\u00f5ik, kas oletatav avi-<\/em> oli p\u00e4rit germaani t\u00fcvest v\u00f5i t\u00fcvest ava-<\/em>, oli see eesti keeles (ent mitte soome keeles, vrd soome apu<\/em> \u2018abi\u2019) sarnane s\u00f5naga abi<\/em> (v\u00f5i selle oletatava n\u00f5rgaastmelise t\u00fcvevariandiga avi-<\/em>), nii et neid hakati pidama samaks s\u00f5naks. Kahe s\u00f5na h\u00e4\u00e4likuline sarnasus lubas t\u00f5lgendada abi(elu)<\/em> kui abikaasade vastastikusele abistamisele viitavat s\u00f5na. See seos seletab ka t\u00fcves toimunud h\u00e4\u00e4liku\u00fcldistust v<\/em> > b<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

N\u00f5rgaastmelist v<\/em>-ga t\u00fcvevarianti s\u00f5nast abi(elu)<\/em> ega ka s\u00f5nast abi<\/em> \u2018aitamine\u2019 vanades eestikeelsetes tekstides ei esine, k\u00fcll aga on avi<\/em> olemas m\u00f5nes murrakus (ka mujal kui rannikumurdes, milles on palju soomep\u00e4rast), nt vanap\u00e4rases T\u00f5rva murrakus (vt EMS<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Seega v\u00f5ib v\u00e4ita, et abielu seostamine s\u00f5naga abi<\/em> \u2018aitamine\u2019 toimus enne 16. sajandit, mil s\u00e4ilinud kirjalike tekstide j\u00e4rgi otsustades oli juba \u00fcldistunud b<\/em>-ga t\u00fcvevariant. T\u00f5en\u00e4oliselt aitas selle seose kujunemisele kaasa Piibli kirjakoht abielu seadmisest (1Ms 2:18-24<\/a>): \u201cJa Issand Jumal \u00fctles: \u201cInimesel ei ole hea \u00fcksi olla; ma tahan teha temale abi<\/em>, kes tema kohane on.\u00a0\u2026 Ja inimene pani nimed k\u00f5igile kariloomadele ja lindudele taeva all ja k\u00f5igile metsloomadele, aga inimesele ei leidunud abilist<\/em>, kes tema kohane oleks.\u201d T\u00f5lgetes kuni 1997. aastani on siin m\u00f5lemas salmis kasutatud s\u00f5na abi<\/em>, mitte abiline<\/em>, v.a Gutlaffi l\u00f5unaeestikeelses Vana Testamendi t\u00f5lkes (1648\u20131656), kus on v\u00e4ljend abikaasa<\/em>. Selle s\u00f5na saksa vasted vanades s\u00f5nastikes on \u00fcldiselt Eheweib<\/em> \u2018abielunaine\u2019 v\u00f5i selle s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid, ainult Thor Helle t\u00f5lgib abikaasa<\/em> saksa keelde kui Geh\u00fclfin<\/em> \u2018abiline (naissoost)\u2019.<\/p>\n\n\n\n

August Wilhelm Hupel, kes oma s\u00f5nastikus (1818) on pidanud vajalikuks esile tuua abielu<\/em> s\u00f5nas\u00f5nalise t\u00f5lke saksa keelde, on abielu eesm\u00e4rgi teemal kirjutanud terve raamatu: \u201cVom Zweck der Ehen, ein Versuch, die Heurath der Castraten und die Trennung ungl\u00fccklicher Ehen zu vertheidigen<\/a>\u201d (1771). See oli vastuseks tol ajal \u00fcldlevinud seisukohale, et abielu eesm\u00e4rk on lapsed. Hupeli enda m\u00f5lemad pojad surid alla aastastena.<\/p>\n\n\n\n

Hupel \u00fctleb oma arutluse algul (1771: 12), et abielu peab olema v\u00f5imalik eristada k\u00f5ikidest muudest abistamise eesm\u00e4rgil s\u00f5lmitud liitudest ning \u00fchendustest, ja j\u00f5uab j\u00e4reldusele (ibid<\/em>.: 73), et neid eristusi on kaks: abielu liikmete arv (kaks) ja sugu (mees ja naine). Lapsed on Hupeli s\u00f5nul abielurahva privileeg (ibid<\/em>.).<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n