{"id":1341,"date":"2022-05-28T10:30:00","date_gmt":"2022-05-28T07:30:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=1341"},"modified":"2024-04-11T17:02:14","modified_gmt":"2024-04-11T14:02:14","slug":"lagunema-laguma-lagumine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/lagunema-laguma-lagumine\/","title":{"rendered":"lagunema, laguma, lagumine"},"content":{"rendered":"

Lagunema<\/strong><\/em> esineb vanades tekstides lisaks t\u00e4nap\u00e4evasele t\u00e4hendusele \u2019purunema\u2019 <\/strong>ka t\u00e4henduses \u2019levima, avarduma\u2019<\/strong>. Samad t\u00e4hendused olid ka verbil laguma<\/strong><\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Lagu(ne)ma<\/em> t\u00e4henduses \u2019levima, avarduma\u2019 on tuletatud t\u00fcvest lage<\/em>\/lai<\/em> (l\u00f5unaeestis lagja<\/em> ~ la\u01f5a<\/em> \u2019avar, lai\u2019; t\u00fcve algkujuks rekonstrueeritakse *lakja<\/em>). Selles t\u00e4henduses on laguma<\/em> esitatud juba G\u00f6sekeni s\u00f5naraamatus 1660. aastal. T\u00e4nap\u00e4evases t\u00e4henduses lagu(ne)ma<\/em> 17. sajandi allikates teadaolevalt puudub, v.a sajandi viimasest k\u00fcmnendist p\u00e4rit \u00fcksikud n\u00e4ited \u00fchendverbi \u00e4ra lagu(ne)ma<\/em> koosseisus.<\/p>\n\n\n\n

Lagu(ne)ma<\/em> t\u00e4hendus \u2019purunema\u2019 on s\u00f5nastikes ja tekstides antud alates 18. sajandist ja see v\u00f5ib olla t\u00e4henduse \u2019laiali minema, levima\u2019 edasiareng. Nende t\u00e4henduste omavaheline seos ilmneb t\u00f5siasjas, et millegi levimine laiemale alale v\u00f5ib olla tingitud purunemisest, osadeks jagunemisest. M\u00f5lemad t\u00e4hendused on p\u00f5imunud n\u00e4iteks v\u00e4ljendis sitt ei lagune<\/em>, mida Wiedemann (1893) seletab saksa keeles D\u00fcnger l\u00e4sst sich nicht ausbreiten <\/em>\u2019s\u00f5nnik ei lase end laotada\u2019, samuti v\u00e4ljendis j\u00e4\u00e4lagunemine<\/em>\u00a0~ veelagunemine.<\/em> T\u00e4henduse \u2019purunema\u2019 kujunemist v\u00f5is soodustada ka \u00fchendverb \u00e4ra lagu(ne)ma<\/em>, milles lagu(ne)ma<\/em> t\u00e4hendusmuutus ilmneski k\u00f5ige varem. M\u00e4\u00e4rs\u00f5na \u00e4ra<\/em> \u00fcks \u00fclesandeid on viidata asjade tavap\u00e4rase, hea seisu minetamisele. P\u00f5hjaeesti tekstides on \u00e4ra<\/em>-\u00fchendeid rohkem kui l\u00f5unaeestis ning just p\u00f5hjaeesti keeles ongi lagu(ne)ma<\/em> p\u00f5hit\u00e4henduseks kujunenud \u2019purunema\u2019.<\/p>\n\n\n\n

Teisalt v\u00f5ib lagu(ne)ma<\/em> \u2019purunema\u2019 allikas olla ka t\u00fcvi lagu<\/em> \u2019lamandumine\u2019 (lagu<\/em> on sellises t\u00e4henduses \u00fchel v\u00f5i teisel kujul olemas p\u00f5hjal\u00e4\u00e4nemeresoome keeltes, nt soome lakoontua<\/em> \u2019lamanduda\u2019). Lagu<\/em> arvatakse olevat saadud alggermaani t\u00fcvest *la\u01e5a-<\/em> (vt ETY<\/a>), mille j\u00e4rglane on n\u00e4iteks n\u00fc\u00fcdisrootsi murrete lag<\/em> \u2019ladestus; k\u00fc\u00fcni kogutud hein v\u00f5i vili\u2019 (vt H\u00e4kkinen 2004), aga ka Setu ja N\u00f5o lagu<\/em> \u2019rehepealne\u2019 (vt EMS<\/a>). Vanematest eesti keele s\u00f5nastikest lagu<\/em> siiski puudub ning teadaolevalt ei esine seda ka tekstides.<\/p>\n\n\n\n

August Wilhelm Hupel (1818) on p\u00fc\u00fcdnud lagu(ne)ma<\/em> t\u00e4hendustel vahet teha t\u00fcvevokaali j\u00e4rgi: lago<\/strong>(ne)ma<\/em> on tema s\u00f5nastikus \u2019eraldama; levima\u2019, lagu<\/strong>(ne)ma<\/em> aga \u2019purunema\u2019. Lisaks on Hupeli j\u00e4rgi l\u00f5unaeesti keeles ka liitest tulenev t\u00e4henduserinevus: lagone<\/strong>ma<\/em> t\u00e4hendab \u2018levima\u2019 ja lagu<\/strong>ma<\/em> \u2018purunema\u2019. Teised s\u00f5nastike autorid niisugustele vahetegemistele ei osuta.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5unaeesti tekstides on verbiliitest olenemata valdav t\u00e4hendus \u2018levima\u2019 ning p\u00f5hjaeest tekstides \u2018purunema\u2019. N\u00e4iteks Vestringi p\u00f5hjaeesti s\u00f5nastikus (18. saj I pool) on sellesse algselt lisatud t\u00e4hendus\u00a0\u2018levima\u2019 hiljem hoopis maha t\u00f5mmatud.<\/p>\n\n\n\n

Gutslaffi Vana Testamendi t\u00f5lkes on lagu<\/em>-t\u00fcvest moodustatud verbina kasutusel hoopis laguwe(h)ema<\/em>, nt lagguweheket<\/strong> welja se rahgwa secka<\/em> \u2018Minge laiali rahva sekka\u2019 (1Sm 14: 34), vt EPAK<\/a>, vrd Seto lagovama <\/em>\u2018purunema\u2019 (SeS<\/a>).<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n