{"id":119,"date":"2024-04-04T05:00:34","date_gmt":"2024-04-04T02:00:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/avaleht\/"},"modified":"2025-02-09T17:51:17","modified_gmt":"2025-02-09T15:51:17","slug":"avaleht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/","title":{"rendered":"S\u00f5nastikust"},"content":{"rendered":"

Vana kirjakeele veebis\u00f5nastik (digi-VAKS) on abiks vanade kirjutiste ning \u00fcldisemalt kogu omaaegse maailmapildi m\u00f5istmisel. Siit leiab infot s\u00f5nat\u00e4henduste, vormistiku ja s\u00f5nade h\u00e4\u00e4likulise kuju muutumise kohta alates k\u00f5ige vanematest eestikeelsetest kirjapanekutest kuni 19. sajandi keskpaigani. Lisatud on s\u00f5nade kasutussagedus sajandite kaupa, esmaesinemused ning olulisemad s\u00f5na\u00fchendid.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nadeni j\u00f5udmiseks kl\u00f5psa men\u00fc\u00fcs m\u00f5ne t\u00e4he k\u00f5rval oleval noolekesel. Nii n\u00e4ed, millised selle t\u00e4hega algavad s\u00f5nad on juba s\u00f5nastikku lisatud. V\u00f5id kasutada ka otsingut lehe \u00fclal paremas nurgas, kuid arvesta, et s\u00f5nastik on veel pisitilluke.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nastiku aluseks on peamiselt vana kirjakeele korpuse tekstid<\/a>, samuti piiblit\u00f5lke ajaloolise konkordantsi tekstid<\/a> ja mitmed tr\u00fckised, mida pole veel digiteerida j\u00f5utud. Esitame ka vanade s\u00f5nastike kirjed Stahlist (1637) Wiedemannini (1869; 2., t\u00e4iendatud tr\u00fckk 1893).<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nastiku kokkuseadmist alustasime 2020. aastal. <\/p>\n\n\n\n

\"Vanad<\/figure>\n\n\n\n

Vanad tekstid on lugemist v\u00e4\u00e4rt. K\u00f5ige esimesed pikemad eestikeelsed kirjutised on religioossed. Kirikuk\u00e4siraamatute ja piiblit\u00f5lgete k\u00f5rval on s\u00e4ilinud ka jutlusi, milles peegeldub tollane maailmavaade. N\u00e4iteks Georg M\u00fcller, Tallinna P\u00fcha Vaimu kiriku abijutlustaja 17. sajandi esimesel k\u00fcmnendil, kirjeldab v\u00e4rvikalt toonast olustikku. Eesti pinnal k\u00e4is naaberriikide v\u00f5imuv\u00f5itlus, toimusid n\u00f5iaprotsessid, vili ikaldus mitu aastat j\u00e4rjest, levisid haigused. \u00dcldiselt usuti viimsep\u00e4eva peatset saabumist (vt Georg M\u00fcller, \u201cJutluseraamat\u201d, Tartu: Ilmamaa, 2007<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

\n

kudt sesinane kallis ninck kurr\u00ff A\u00ffck peax kauwa thurima; s\u00ff\u00df eb pea vxkit Inimene Tallinna sees kauwa ellama. (Georg M\u00fcller 1603 (9), lk 4<\/a>)
\u2018kui see kuri aeg peaks kaua kestma, siis ei j\u00e4\u00e4 Tallinnas \u00fckski inimene elama.\u2019<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Ometi k\u00f5neles M\u00fcller oma jutlustes ka Homerosest, Sophoklesest, Aristotelesest, Cicerost, Pindarosest, Augustinusest, Bernardist jt.<\/p>\n\n\n\n

\n

Ku\u00ff se tarck Pagkan (nomine Homer\u03c2 lib: 17. Ilia: Homerus) on paiatanuth: S\u00e6l eb olle v\u0308xkit Wa\u00ffsemb ninck willetzemb Loius echk Maddo Ma\u0307a\u0307 p\u00e6l, ku\u00ff se Inimene. (Georg Mu\u00fcler 1605 (24), lk 1<\/a>)
\u2018Nagu on pajatanud tark pagan (nimega Homeros, \u201cIlias\u201d 17): ei ole \u00fchtki vaesemat ning viletsamat olendit v\u00f5i ussikest maa peal kui inimene.\u2019<\/p>\n\n\n\n

Pindar\u03c2 aber machts noch gering\u2019, vnd ne\u00f1et den Menschen somnium Vmbr\u00e6, se on v\u0308x Vnn\u00ff v\u0308chest wariust. (Georg M\u00fcller 1605 (24), lk 1<\/a>)
\u2018Pindaros teeb selle aga veel t\u00fchisemaks ja nimetab inimest somnium umbrae, see on varju unen\u00e4oks.\u2019<\/p>\n\n\n\n

Wie der Liebe Bernard\u03c2 sagt: Ku\u00ff se hedda mind Bernhar: tahab allawa\u00ffotada, ninck nedt Pattut heitotawat mind, s\u00ff\u00df peta mina hend sen Iss: Ihse Chrse werreioxme\u00dfe Re\u00ffade sisse, Minckpr: koho pidda mina ioxma echk i\u00e6ma, ku\u00ff v\u0308xpeines Ihse Chrse iure. (Georg M\u00fcller 1604 (19), lk 1<\/a>)
\u2018Nagu armas Bernard \u00fctleb: \u201cKui h\u00e4da tahab mind alla vajutada ja patud kohutavad mind, siis peidan end Issanda Jeesuse Kristuse veritsevatesse haavadesse, sest kuhu mujale peaksin ma jooksma v\u00f5i j\u00e4\u00e4ma, kui \u00fcksnes Jeesuse Kristuse juurde.\u2019<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Umbes 200 aastat hiljem anti v\u00e4lja juba eestikeelseid raamatuid, mis olid m\u00f5eldud eestlastele endile lugemiseks, ilmusid kalendrid ja ajalehed. N\u00fc\u00fcd kirjutati v\u00e4ga paljudel teemadel, muu hulgas ka vaktsineerimisest (r\u00f5ugete vastu) ning vaktsiinivastastest, taimekasvatusest ning jahipidamisest, metsade h\u00e4vitamisest, ilmastiku muutumisest ning looduskatastroofidest, maailmar\u00e4nduritest, vabrikutest ning kaevandustest, eetikast ning moraalist, ja muidugi ebausust hoidumisest ning hariduse vajalikkusest.<\/p>\n\n\n\n

\n

saab siis ka mailm sedda n\u00e4ggema, et need, kes meid rummalaks on laitnud, meid weel ammogi polle tundnud, egga meie meelt, weel w\u00e4hhemalt meie keelt polle m\u00f5istnud, et nemmad tedda k\u00fcl ilmwaeseks \u00f5ikand, ja weel \u00f5ikawad. (O. W. Masing \u201cMarahwa N\u00e4ddala-Leht\u201d 1821, lk 256)
\u2018siis n\u00e4eb kogu maailm, et need, kes meid (eestlasi) rumalaks on laitnud, pole meid piisavalt tundnud ega meie meelt, veel v\u00e4hem meie keelt m\u00f5istnud, nimetades seda \u00fclivaeseks.\u2019<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

P\u00f5nevaid leide vanadest tekstidest!<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00fclli Prillop
kadrilaup\u00e4eval 2019<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\n
\n
\n
<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vana kirjakeele veebis\u00f5nastik (digi-VAKS) on abiks vanade kirjutiste ning \u00fcldisemalt kogu omaaegse maailmapildi m\u00f5istmisel. Siit leiab infot s\u00f5nat\u00e4henduste, vormistiku ja s\u00f5nade h\u00e4\u00e4likulise kuju muutumise kohta alates k\u00f5ige vanematest eestikeelsetest kirjapanekutest kuni 19. sajandi keskpaigani. Lisatud on s\u00f5nade kasutussagedus sajandite kaupa, …<\/p>\n","protected":false},"author":167,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-119","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/119","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/users\/167"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/119\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2843,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/119\/revisions\/2843"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}