Uusim sõna sõnastikus

Uusim leht

juurdlema

Tegusõna juurdlema oli esialgu kasutusel ainult lõunaeesti keeles. Juurdlema on tuletatud verbist juurduma, mis omakorda on du-liiteline tuletis taime mullas olevat osa tähistavast sõnast ↗juur. Liide -le- väljendab tegevuse korduvust ja pikaajalisust.

Juurdlema otsene tähendus ’juuri ajama, juurt alla kasvatama’ on esitatud ühes lõunaeesti sõnastikus 18. sajandi I poolel, muudes sõnakogudes teadaolevalt mitte.

Samas on juurdlema metafoorses tähenduses ’uurima (eesmärgiga õppida, teada saada)’ olnud kasutusel juba 17. sajandi keskel: sellisena leidub see Watses Testamendis (1686), nt ning juurdliva egapäiv kirjan (Ap 17:11). Ühel korral on Wastses Testamendis (1686) juurdlema tähendus ka ’küsima, pärima’: ning juurdle neilt, kus Kristus pidi sündima (Mt 2:4). Niisiis on Wastse Testamendi juurdlema samatähenduslik praeguse eesti kirjakeele verbiga ↗uurima. Eesti murrete sõnaraamatu järgi ongi võrukeelse juurdlõma tähendus ’küsima, pärima, uurima, püüdma teada saada’ (EMS: juurdlema).

Wastse Testamendi esmatrükist umbes pool sajandit varasemas Gutslaffi käsikirjalises tõlkes juurdlema-verbi ei otseses ega metafoorses tähenduses pole, selle asemel kasutab Gutslaff enamasti verbi otsima ja Mt 2:4 küsima.

Eesti ühiskirjakeelde on juurdlema jõudnud 19. sajandi teisel poolel. Ilma levikumärgendita, st üle-eestilisena, on selle esitanud alles F. J. Wiedemann oma sõnastiku esmatrükis (1869). Wiedemanni järgi on juurdlema saksa vasted nachforschen, erforschen ’järele pärima, järele uurima’. 1925. aasta „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat“ annab aga tähenduse ’uurivalt ja püsivalt järele mõtlema; järele uurima, untersuchen’, mis pole enam sama kui võru ’küsima, pärima, uurima, püüdma teada saada’.

Mõlema juurdlemise korral on küll eesmärk midagi teada saada, aga ühel juhul jõutakse selleni põhjalikult järele mõeldes, teisel juhul küsimusi esitades.

Kirjakeelse juurdlema tähendus võis teiseneda, kuna tähenduses ’küsima, pärima, uurima, püüdma teada saada’ oli juba kasutusel ↗uurima. Tähenduse nihe on toimunud 20. saj algul.

Verbi juurdlema metafoorsed tähendused võivad lähtuda kolmest seosest: (1) juured tungivad sügavale maasse, nii nagu ka mingit asja uurides ja selle üle juureldes tungitakse selle sügavamasse olemusse, (2) juured kinnitavad taime maapinna külge, nii nagu ka uurimine-juurdlemine kinnitab teadmist, (3) taime juurt võib pidada taime alguseks ning uurimine-juurdleminegi viib algpõhjuseni; vrd ka väljenditega juurteni uurima ’põhjalikult uurima’, juurpõhjus ’algpõhjus’.

Kuigi sõna juur on kasutatud Piiblis metafoorselt tähendustes ’algus, põhjus’ (nt kurja juur, 1Tm 6:10) ja ’järeltulija’ (nt Iisai juur, Js 11:10, Rm 15:12) nii originaalkeeltes kui ka kreeka, ladina ja saksa tõlgetes, ei olnud eesti verbi juurdlema ’uurima, küsima’ moodustamiseks nendes keeltes otsest eeskuju, st vastavad verbid neis keeltes ei ole tuletatud noomenist, mis tähendaks ’juur’, vaid lähtuvad teistsugustest tähendusseostest. Näiteks saksa ergründen ’välja uurima, teada saama’ (esineb Lutheri Vana Testamendi tõlkes) on tuletis noomenist Grund ’maapõnd, alus, põhi; põhjus’, ladina scrutor ’läbi otsima; järele uurima’ (kasutatud Vulgatas) on noomenist scruta ’prügi, koli, rämps’.

Tähendused ja näitelaused

'uurima'

Ent ne olliwa ausamba / kui ne / kumma Tessalonikast olliwa / ne wöttiwa seddä Sönna hähl Meelel wasta / n. juhrdliwa eggapeiw Kirjan / kas se nida ollesz. (Wastne Testament 1686)
'Sealsed olid üllameelsemad kui Tessaloonika omad, nemad võtsid sõna vastu täie innuga ja uurisid iga päev Pühakirjast, kas see on nõnda.' (Ap 17:11)
Neide oppuste kõrwal nakas tema sügäwambast ladina ja kreeka keelt juurdlema (Wäikene M. Lutheri elupilt 1883)
'Nende õpetuste kõrval hakkas ta sügavamalt ladina ja kreeka keelt uurima'
Sest ajast sadik kaswis Tswingli ikka ennam töetundmises, sest temma juurdles igga päew pühhas kirjas, kust temma koggone teiste öppetust leidis, kui se öppetus olli, mis temma seni aiani paawsti liigseädmiste järrele olli usknud. (Schwartz 1870)

'küsima, pärima'

Nink koggus kokko kik Körge Preestrid nink Rachwa kirjatundjid / nink juhrdle neilt / kun es Kristus piddi sündima. (Wastne Testament 1686)
'Ja ta kutsus kokku kõik rahva ülempreestrid ja kirjatundjad ning päris nende käest, kus Messias pidi sündima.' (Mt 2:4)

'sügavalt järele mõtlema'

kuna meil teisi seesuguseid mehi küllalt tuttawad on, kes ilmlõpmata teorialikult üleüldiste seaduste ülesotsimise kallal juurdlewad, aga lihtsas eluküsimuses rametumat waarumist awaldawad. (Sakala, 28. august 1896)

Sõnaühendid

ärajuurdlemata 'uurimatu, äraarvamatu'

Mulle / kige wähembälle kike Pöhide seän / om sesinane Arm antu / Pagganide seän Kristusse erräjuhrdlematta Rikkust kuhlutada / (Wastne Testament 1686)
'Minule, kõige vähemale kõigi pühade seast, on antud see 
arm: kuulutada paganate seas evangeeliumi Kristuse äraarvamatust rikkusest
' (Ef 3:8)

Esmaesinemus

1686

Nink koggus kokko kik Körge Preestrid nink Rachwa kirjatundjid / nink juhrdle neilt / kun es Kristus piddi sündima. (Wastne Testament 1686)
'Ja ta kutsus kokku kõik rahva ülempreestrid ja kirjatundjad ning päris nende käest, kus Messias pidi sündima.' (Mt 2:4)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1720–1740

Juurdlema Nachforschen [Tartu k]

Clare 1730

Juurd alla teggema, vel juurdlema,  wurtzeln.
Juurdlema, e, i – i. da, nachforschen, ergründen
[Juurdle]minne. Nachforschung.

Thor Helle 1732

Svenske 18. saj I pool

juhrdlema. nachforschen, ergründen.
[Juhrdle]minne. Nachforschung.

Hupel 1818

juurdlema nachforschen. d.[Tartu k]
juurdleminne Nachforschung.

Wiedemann 1893

jūrdlema, -len, jūrelda (jūrdleda) nachforschen, erforschen,
ära-jūrdlemata unerforschlich.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,09
18. sajandil - 0,00

Vormistik

ma-tegevusnime ilmaü
   17. saj juhrdlematta eL
nud-kesksõna
   17. saj juhrdlenu eL
olevik, ains 3. pööre
   17. saj juhrdleb eL
minevik, ains 3. pööre
   17. saj juhrdle eL
minevik, mitm 3. pööre
   18. saj juhrdliwa eL

Teemad: lõunaeesti keel, tähendusmuutus, metafoor, piiblitõlge
Kirjandus
•EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
Sisu viimati muudetud 02/01/2024
Külli Prillop