Uusim sõna sõnastikus

Uusim leht

aader

Alamsaksa laen aader on eestikeelsetes tekstides kasutust leidnud alates 17. sajandist.

Esmaesinemus tekstis on 1638. aastal trükitud Heinrich Stahli „Hand- und Hausbuchi“ IV osas, kus Stahl tsiteerib Vana Testemendi Hesekieli raamatut (Hs 37:6). Tänapäeval tõlgitakse vastav heebrea sõna kui kõõlus. Tähendus ’kõõlus’ oli olemas ka keskalamsaksa sõnal ader(e) (vt Schiller, Lübben 1875). Algselt viitas ader saksa keeles üldse igasugustele kehas olevatele soontele, „torudele“ ja kiududele, seega ka sooltele, sisikonnale, kõõlustele (Pfeifer 1993).

Seoses aadrilaskmisega, mida omaaegne meditsiin sageli soovitas, muutus saksa keeles valdavaks tähendus ’veresoon’ (Pfeifer 1993). Ka eestikeelsetes tekstides sai peagi valdavaks tähendus ’veresoon’. 18. sajandi kirjapanekuist selle sõna muid tähendusi enam peaaegu ei leia. Siiski on näiteks Friedrich David Lenz (1796) nimetanud aadriks ka puu „mahlasoont“.

Hariduse sõnaraamat. 1. wihk. Toimetanud J. Muide. Tartu: P. Schmidt 1908, lk 2 (väljalõige)

Tähendused ja näitelaused

'kõõlus'

ninck minna negkin / ninck wato / sihs kaswit Adrit ninck leeha nende pehle / ninck temma ümberandis nemmat nachka kahs / ninck nende sehs ep olli weel mitte üx hing . (Stahl 1638)
'Ja ma vaatasin, ja ennäe, neile tulid kõõlused ja kasvas liha, ja nahk kattis neid pealtpoolt; aga vaimu nende sees ei olnud.' (Hs 37:8)

'veresoon'

Sinna pead warsti adrit laskma siis kui sa haigeks jääd, siis on sulle weel rammo, werri hakkab ka siis ussinaminne jooksma adritte sees, siis többi löppeb enneminne. (Hupel 1766)
'Sina pead kohe aadrit laskma, kui sa haigeks jääd, sest siis on sul veel jõudu ja veri hakkab siis ka usinamini jooksma aadrite sees, nii läheb tõbi kiiremini ära.'

'soon'

Se om neil se tarwis wägga tullus , et nende Sahwti aadrid henda Pu sissen ka lahti teewa , nink et se Sahwt warrajamb nakkap liguma (Lenz 1796)
'See on neile ka seetõttu väga kasulik, et nende mahla-aadrid end puu sees lahti teevad ja mahl hakkab varem liikuma'

Sõnaühendid

aadrit laskma

Se küssis, kas nemmad selle haigele ollid adrit lasknud? (Arwelius 1790)
'See küsis, kas nad olid haigel aadrit lasknud.'

aadrit lööma 'aadrit laskma (loomal)'

Ehk sinna, wennike, tead keddakid, kes moistaks hobbose adrid lüa? (Arwelius 1782)
'Ehk sina, vennike, tead kedagi, kes mõistaks hobusel aadrit lüüa?'

Esmaesinemus

1637 (grammatikas)

Ader / Sohn / sohnest / ader / adrist. (Stahl 1637)

1638 (tekstis)

minna tahan teile Adrit andma / ninck leeha teije pehle lassema kaswama / ninck nachka kahs teid ümberandma / ninck tahan teile hinge andma / eth teije jelle ellawax sahte (Stahl 1638)
'Ja ma panen teie külge kõõlused, kasvatan teie peale liha, katan teid nahaga ja annan teie sisse vaimu, ja te saate elavaks.' (Hs 37:6)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Ader / Sohn / sohnest / ader / adrist.
Ader lassen / werd lasckma.

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Ader / Soon / e. ader / i.
Aderlassen / adri laskma.

Vestring 1720–1740

Aadrid pl. tm. Die Ader
Aadrid laskma, Zur Ader lassen.

Clare 1730

ader, dri. die Ader. [saksa laen]
adrit laskma, lasse, ski – sk. ke. Ader laßen. [saksa laen]

Thor Helle 1732

AAdrit laskma zur Ader lassen.

Svenske 18. saj I pool

Adrit laßkma. Zu Ader laßen.

Hupel 1818

ader, dri, Ader. +.[saksa laen]
adri raud Lanzette, Schnepper, Aderlaß-Eisen.
adrit laskma Ader lassen. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]

Wiedemann 1893

āder G. ādri Ader,
ād'rit laskma zur Ader lassen;
Aderlass,
sīs on ād'rit taŕwis dann ist ein Aderlass nöthig.
āderdama, -dan, -dada adern, mit Adern versehen; zur Ader lassen,
kä͜izin sepil hōst āderdamas ich war beim Schmied dem Pferde die Ader schlagen zu lassen.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,06
18. sajandil - 0,35

Vormistik

a.om.
   18. saj aadri, adri

a.os.
   18. saj adrit, aadrit, aadrid, adrid

m.nim.
   17. saj adrit
   18. saj adrit, aadrid

m.om.
   17. saj adride
   18. saj adritte

Teemad: piiblitõlge, alamsaksa laen
Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•Schiller, Karl; Lübben, August 1875: Mittelniederdeutsches Wörterbuch. Band I. Bremen: Kühtmann.
•Pfeifer, Wolfgang et al., Etymologisches Wörterbuch des Deutschen (1993), digitalisierte und von Wolfgang Pfeifer überarbeitete Version im Digitalen Wörterbuch der deutschen Sprache.
Sisu viimati muudetud 25/06/2022
Külli Prillop