Viimati lisatud

Uusim leht

kört, körtsik

Kört osutab vanades tekstides mingisugusele riideesemele. 17. sajandi algul on selleks 'põll', 17. sajandi lõpus aga 'seelik' või siis üldisemalt '(naiste) kuub, rüü'. Kört ähenduses 'seelik' on tuntud tänapäeva murretestki, vt EMS. 19. sajandi sõnastikud esitavad ka lõunaeestilise tähenduse 'volt, krooge'.

Samuti esitavad 19. sajandi sõnastikud tuletisi, mida varasemates tekstides esile ei tule, nt körtsik 'volditud, kroogitud seelik'. Andrus Saareste (1924: 166) arvab, et s selle sõna lõpus võib olla pärit sõnast ↗korts (murretes ka körts), mida peetakse häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks (vt ETY).

Kört on kas alamsaksa või rootsi laen, kusjuures sõna võib olla laenatud mitu korda ning erinevates paikades erinevatest keeltest üksteisest sõltumatult. Vastav keskalamsaksa sõna on schörte (~ schorte) ja rootsi sõna skört. Eesti keeles ei olnud varem sõnaalgulisi kaashäälikuühendeid, nii et sk-st (ka sch hääldati sk) jäi järele ainult k.

Alamsaksa schörte tähendab 'põll' ('kaitsev, ainult keha esiosa kattev või lühem ümber puusade seotav riie'; vt Lübben 1888) ning just sellises tähenduses ongi seda kasutanud Tallinna Püha Vaimu kiriku abiõpetaja Georg Müller ühes oma jutlustes 1601. aastal: Aadam ja Eeva sõlmisid enestele katteks viigilehtedest kördid. Mülleril on isegi ortograafiline kuju alamsaksa keelest.

Järgmine teadaolev sõna kört kasutus on Andreas Virginiuse ja Adrian Virginiuse poolikuks jäänud käsikirjalises piiblitõlkes (arvatavasti 1690–1701), mis on põhjaeestikeelne, ent rohkete lõunaeestipärasustega. Siin on tegemist selgelt naiste riietusesemega, nt seesuguseid körte kandsid kuninga tütred (2Sm 13:18, EPAK). Virginiused tõlkisid Lutheri järgi (vt Ross 1997) ning Lutheri tõlkes (1545) kõlab 2Sm 13:18 järgmiselt: Vnd sie hatte einen bundten Rock an / Denn solche röcke trugen des Königs töchter / weil sie Jungfrawen waren. Tänapäeval on saksa sõna Rock tähendus naiste riietusesemena 'seelik', kuid veel minnesängerite ajal (12.–14. sajand) algas Rock õlgadelt, mitte vöökohast, ning ulatus maani (vt Grimm 1893). Keskalamsaksa Rok tähendab üldiselt 'kuub, üleriie', ning seegi tähendus võis Virginiusi mõjutada. Arvestades saksa sõna Rock tähendust näib naiste kört Virginiustel lähtuvat siiski pigem rootsi sõnast skört 'rõiva vöökohast algav pikem osa' kui keskalamsaksa sõnast schörte '(kaitsev) põll'. (Mõlemad sõnad on ühist algupära.) Rootsi sõnakuju peab eesti kört 'seelik' laenuallikaks ka A. Saareste (1924).

Hupeli sõnastiku (1818) põhjal on kört lõunaeesti sõna, mis tähendab 'volt, krooge' (saksa k Falte). Hupel lisab tüvevokaalina -a, mitte -i, nagu on tänapäevases keeles, murretes ja ka Wiedemanni sõnastikus (1893). Kört 'volt, krooge' on a-tüvelisena teada vaid Kodavere murrakust (EMS).

Põhjaeestikeelsena esitab Hupel samast tüvest ainult tuletise körtsik 'volditud v kroogitud seelik', Wiedemannil on põhjaeestikeelsena olemas mõlemad variandid, kuid nende tähendused ei lange siiski täpselt kokku: kört on tal pigem alusseelik, ka keha ümber seotud riie, körtsik tavaline seelik.

Lisaks nimetatuile on Hupelil ära toodud ka Peipsi kandis kasutatav variant körrik 'ilma voltideta villane seelik'.

Tähendused ja näitelaused

kört 'põll'

Semprast solmsit næmat Figelecht v̈chte, ninck tegkisit heñesalle Schörti, mingk kaas næmat oma hebbü ninck willetzus tachtsit kinni kattada. (Müller 1601)
'Seepärast sõlmisid nad viigilehti kokku ning tegid enestele põlled, millega nad tahtsid oma hägi ja viletsuse kinni katta'

kört 'seelik'

Ulitsate peäl käisid need mõrtsukad kui immetéud; nemmad ajasid kõik omma ümber, mis agga kä́tte said, et énnast kụ̈lma eest warjata: naesterahwa kördid ja mantled, wodi tekkid ja linnad; jalge ümber siddusid nemmad tored hobbose ja hạ̈rjanahha tükkid. (Suve Jaan 1841)
'Tänaval käisid need mõrtsukad nagu imeteod; nad ajasid endale selga kõik, mis aga kätte said, et end külma eest kaitsta: naiste seelikud ja mantlid, vooditekid ja -linad; jalge ümber sidusid nad toored hobuse- ja härjanaha tükid.'

körtsik 'seelik'

Meesterahwas kandsiwad jämedaid takuseid püksa, mis muidugi walge wärwilised oliwad, niisamma on ka naisterahwa körtsikud takused. (Sakala, 18. juuli 1887)

Esmaesinemus

1601 (käsikirjas)

Semprast solmsit næmat Figelecht v̈chte, ninck tegkisit heñesalle Schörti, mingk kaas næmat oma hebbü ninck willetzus tachtsit kinni kattada. (Müller 1601)
'Seepärast sõlmisid nad viigilehti kokku ning tegid enestele põlled, millega nad tahtsid oma hägi ja viletsuse kinni katta'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1720–1740

Thor Helle 1732

Hupel 1818

kört, a, Falte; Zeile. d.[Tartu k]
körtega faltig, mit Falten.
– s auch[vt ka] körs.
körtma, falten. d.[Tartu k] rudern P.[Pärnu dialekt]
körtsik gefaltiger Unterrock. r.[Tallinna k]
körrik, o, wollener Weiber Unterrock ohne Falten aber mit einer Kante. Pp.[Peipsi ääres]

Wiedemann 1893

köŕt G. köŕdi (d)[Tartu k]Falte, Fältelung, krause Naht.
köŕt G. köŕdi (koŕt) um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock (welcher auch während der Menses getragen wird, daher die Redensarten) köŕdikańdja mannbar, köŕti kandma die Menses, Regel, haben, tema ep ole neli kūd jõ͜ulust sādik köŕti kandnud die Menses sind seit Weihnachten vier Monate lang ausgeblieben,
alus-köŕt Unterrock,
käu-köŕdid Frauenmantel (Alchemilla vulgaris L.).
köŕtmä (d)[Tartu k]falten, fälteln, krausen, bunt nähen.
körts G. kördzo (d)[Tartu k]Falte, Runzel.
köŕtsik G. köŕtsiku Weiberrock.
körtsoma (d)[Tartu k]schrumpfen, runzelig werden.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

kört

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,02
18. sajandil - 0,00

Vormistik

a.om.
   17. saj schörti

Teemad: põhjaeesti keel, lõunaeesti keel, alamsaksa laen, rootsi laen, piiblitõlge, sõnaalguse konsonantühend, tüvevokaal
Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
•Grimm, Jacob ja Wilhelm 1893. Deutsches Wörterbuch von Jacob und Wilhelm Grimm. Lfg. 6 (1891), Bd. VIII (1893), Sp. 1092, Z. 63.
•Lübben, August 1888. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch.
•Ross, Kristiina 1997. Kahest 17. sajandi teise poole käsikirjalisest piiblitõlkest. – Professor Evald Saagi juubelikogumik. Tallinn.
•Saareste, Albert 1924. Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes. Tartu.
Sisu viimati muudetud 10/04/2021
Külli Prillop