Viimati lisatud

Uusim leht

lõvi

Lõvi esineb vanemates tekstides tänapäevasest erineval häälikulisel kujul: esisilbis oli õ asemel diftong, mida kirjutati ou, öu või eu. Tegu on laenuga alamsaksa keelest, kus samuti on selle sõna esisilbis diftong (lauwe, louwe). Ilmselt ülemsaksa Löwe mõjul kadus diftong ka eesti sõnast lõvi.

Lõunaeestikeelsetes tekstides on lõvi esisilbis diftong vähemalt 18. sajandi lõpuni, põhjaeesti keeles jäi diftongiline variant püsima liitsõnas ↗lõukoer 'lõvi', mis tõrjus üksiksõna lõvi tekstidest täiesti välja.

Uuesti võtab lõvi põhjaeesti kirjakeeles kasutusele O.W. Masing 18. sajandil. Masing on kasutanud ka lõukoera eeskujul moodustatud liitsõna lõvikoer 'lõvi' tähenduses.

Saksa Löwin vastena on Fr. R. Kreutzwald eesti keeles tarvitanud sõna löwwina ("Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on", 1848). Kreutzwald ja tema järgi teisedki kasutasid na-lõppu naissoo tähistamiseks, nt sõbrana, walitsejana, kuningana, keiserina, würstina, lõwina, tiigrina.

19. sajandi lõpus arutleti palju selle üle, kas eesti keeles oleks vaja mingit üldist sõnalõppu, mis tähistab naissugu. Pakuti välja erinevaid variante, teiste seas ka -ia, nt sõbria, õpetia, koolmeistria (vt Wirulane, 19.07.1883).

1883. aastal ilmus K.A. Hermanni Eesti Postimehes (30. nov) sellekohane pikem lugu, kus selgitatakse, et moodustised, nagu lõwina, keisrina, sõbrana on vigased, sest lõpp -na polevat tegelikult pärit mitte saksa keelest, vaid rootsi keelest, ja peaks seetõttu hääldatama -nna (nagu tänapäeva kirjakeeles ongi). -na ei sobivat eesti keelde naissoo lõpuks, sest on juba kasutusel käändelõpuna. (Varasemas vaidluses oli nna-lõppu peetud sobimatuks, kuna see lõhub sõna kahte ossa.)

Samas artiklis käsitleb Hermann ka lõppe -tar ja -k (vrd must ja mustik – 'must härg' ja 'must lehm', kirju ja kirjak – 'kirju härg' ja 'kirju lehm' jne), oletades, et laulja võis kunagi tähendada meessoost ja laulik naissoost lauljat.

Tähendused ja näitelaused

Olcket söhmata ninck johmata, ninck walwket, sest teye wasto saißja, se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw, ninck otsib, kumba temma erranehlku ... (Rossihnius 1632)
'Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata. (1Pt 5:8)'
Sedda Daniel Jum͂al ep erraunnustis / kus temma nende leuwide kesckel olli ... (Stahl 1637
'Jumal ei unustanud Taanieli, kui Taaniel oli lõvide keskel ...'
Olge kaine, walwke, sest teije Wainlanne Kurrat käüp ümbre, kui röökwä Louw, nink otsip, keddä temmä ärräneläß. (Frölich 1787)
'Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata. (1Pt 5:8)'
Olleks temma kiskjas ehk murdjas, kui hunt, karro, lõwwi, pardel ehk tiger, kes Jummal! tedda siis jaksaks täita? (Masing 1818
'Oleks [elevant] kiskja või murdja, nagu hunt, karu, lõvi, leopard või tiiger, kes Jumal! teda siis jaksaks toita!'

Sõnaühendid

lõviauk

Ninda on hend Jummal igkal ajal nende Ristikandijade wasto nöitnut / kudt sedda woiwat tunnistama needt Jsraelitit Egypti mah siddes / Joseph wangkitohrni siddes / Daniel lewiauko siddes ... (Stahl 1641)
'Nünda on Jumal end alati ristikandjatele näidanud, nagu seda võivad tunnistada israeliidid Egiptusemaal, Joosep vangitornis, Taaniel lõviaugus'

lõvihaud 'lõviauk'

Kudt meil Exẽplit omat: Se Kunningkas Hiskia olli sen Surma hedda siddes, Se Prophet Daniel nente Louwehauwade siddes, Ionas sen suhre Merre kalla Kocho siddes. (Müller 1601)
'Nagu meil on näited: kuningas Hiskija oli surmavaevas, prohvet Taaniel lõviaugus, Joonas suure merekala kõhus.'

Esmaesinemus

1602

Kudt meil Exẽplit omat: Se Kunningkas Hiskia olli sen Surma hedda siddes, Se Prophet Daniel nente Louwehauwade siddes, Ionas sen suhre Merre kalla Kocho siddes. (Müller 1601)
'Nagu meil on näited: kuningas Hiskija oli surmavaevas, prohvet Taaniel lõviaugus, Joonas suure merekala kõhus.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Löwe LöiwiPenni

Göseken 1660

Löw / Löwin / löiwkoiramees / naine.
das brüllen des löwen / rugitus löwkoijar mürriseb.

Thor Helle 1732

lou-koer der Löwe

Hupel 1818

loukoer, a, Löwe.
emmane loukoer Löwin.
loukoera kutsikas junger Löwe. r.[Tallinna k]
löu penni Löwe. d.[Tartu k]
löuw, i. it. löuw- oder löuwi penni, Löwe.
löuwi hat Löwin. d.[Tartu k]
löwwi Hammerschlag. H.[Harjumaal] Löwe. d.[Tartu k]
Löwe loukoer. r.[Tallinna k]löuw, löuwi od. löu penni, löwwi d.[Tartu k]
ein junger loukoera kutsikas. r.[Tallinna k]
ein Väterchen issane loukoer. r.[Tallinna k]
Löwin emmane loukoer. r.[Tallinna k]
löuwi hat od. emmäne. d.[Tartu k]

Wiedemann 1893

lõ͜uw G. lõ͜uwi, lõwwi (d)[Tartu k]Löwe,
l.-penni dass.,
l.-hatt Löwin.
lõ͜u-ko͜er G. ko͜era Löwe.
emane l.-k. Löwin,
l.-ko͜era kut́sikas Löwenjunges.
lõwi G. lõwi, lõwe (S, SO)[Viljandimaa lõunaosa, Tartumaa põhjaosa]Löwe.
lõwina G. lõwina Löwin

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,36
18. sajandil - 0,03

Vormistik

a.nim.
   17. saj lew, löw, louw, löuw
   18. saj louw
a.om.
   17. saj lewi, löwi, louwe
m.nim.
   17. saj lewit, louwit
m.om.
   17. saj lewide, leuwide, löwide

Teemad: saksa laen, alamsaksa laen, häälikumuutus, lõunaeesti keel, põhjaeesti keel, naissoo lõpp, nna-liide
Sisu viimati muudetud 12/01/2021
Külli Prillop