vüllima, vülling

Füllima ’täitma’ esineb sellisel kujul ainult Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Mülleri jutlustes. Sõna on üle võetud saksa keelest (vrd ülemsaksa füllen, baltisaksa fillen, keskalamsaksa vullen; vt Schiller, Lübben 1875–1881, Ariste 1981: 121, ETY).

18. sajandi lõpus on kasutatud sama sõna varianti vüllima ’täitma’ (harva kirjutatud ka villima) ning selle tuletist vülling ’täidis’ (vrd saksa Füllung, keskalamsaksa vullinge ’täidis’).

Tänapäevaks on vüllima > villima tähendus spetsiifiliselt ’anumaid vedelikuga täitma’. Juba Gösekeni sõnastikus (1660) leidub saksa keelest laenatud sõnade loendis vedelike villimisega seotud liitsõna wülwat (vüll-vaat), aga saksa tegusõna füllen vasteks annab Göseken siiski ’toitma’.

Tähendused ja näitelaused

vüllima 'täitma'

Wülli se öneks tehtud jurikas hea tükki woi, Sukro, sola, ja nattokesse Pipraga. (Lithander 1781)
'Täida see õõnsaks tehtud juurikas paraja tüki või, suhkru, soola ja natukese pipraga.'

vülling 'täidis'

Rulli siis sedda pörsa nahka kokko, ja se-u sedda jämmeda löngaga hästi tuggewaste kinni; agga hoia et ühtegi Wüllingit wälja ei tulle, ja keeda sedda siis weega, kus nattoke sola sees on. (Lithander 1781)
'Rulli see põrsa nahk kokku ja seo jämeda lõngaga hästi tugevasti kinni, aga nii, et täidist välja ei tuleks, siis keeda seda vees, kus on natuke soola.'

Esmaesinemus

1606 (käsikirjas)

Io enamb meÿe sest Armuliko Hallikast füllime ninck wottame, io enamb tæmalle ieeb. (Müller 1606)
'Mida enam me sellest armulikust allikast ammutame ja võtame, seda enam alles jääb.'

1660 (sõnastikus)

Fülfas / wülwat. ^{[saksa sõnade loendis]} (Göseken 1660)

1781 (trükitekstis)

Sedda suppi woib siis waagna sisse üllesanda ühhe wüllitud haugiga, mis on praetud ehk keedetud . (Lithander 1781)
'Seda suppi võib siis pakkuda vaagnas koos täidetud haugiga, mis on praetud või keedetud.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

Fülfas / wülwat. ^{[saksa sõnade loendis]}

Vestring 1720–1740

—

Thor Helle 1732

—

Hupel 1818

wüllitud. r.^{[Tallinna k]}wüllitu. d.^{[Tartu k]} gefüllt (Blumen). selt.^[harva]

willitu s.^[vt] wüllitu.

Wiedemann 1893

wiľľima, -in, -ida füllen, abfüllen,
wäľja w. ausschöpfen,
wiľľitud mā aufgeführte Erde.

wiľľiṅg G. wiľľiṅgi (wiľľites, wiľľitis, wiľľitus, wiľľuṅg) Füllung, Fülsel, Farce.

wüľľima, -in, -ida füllen,
wüľľitud tuľbid gefüllte Tulpen.

wüľľuṅg G. wüľľuṅgi Füllung,
ukse w. Spiegel, Einsatz in der Thür.

Sagedus

~~10 000 tekstisõna kohta~~

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,02
18. sajandil - 1,93

Vormistik

vüllima

ma-tegevusnimi, umbisikuline
^18. sajwüllitama
da-tegevusnimi
^{18. saj} wüllida
tud-kesksõna
^{18. saj} wüllitud, willitud
kindel kv, olevik, mitm 1. p
^{17. saj} füllime
kindel kv, eitus
^{18. saj} ei wülli
umbisikuline tm, olevik
^{18. saj} wüllitakse
käskiv kv, olevik, ains 2. p
^{18. saj} wülli

vülling

a.nim.
^18. sajvülling
a.om.
^18. sajvüllingi
a.os.
^18. sajwüllingit
a.sisseü.
^18. sajwüllingisse
a.seestü
^18. sajwüllingist
a.saav
^18. sajwüllingiks
a.ilmaü.
^18. sajwüllingita
a.kaasaü.
^18. sajwüllingiga
m.nim.
^18. sajwüllingid

Tekstiviited

Müller (1600-1606)
Lithander (1781)

Teemad: saksa laen, baltisaksa laen, tähendusmuutus

Kirjandus
•Ariste, Paul 1981. Keelekontaktid. Tallinn: Valgus.
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
•Schiller, K.; Lübben, August 1875–1881. Mittelniederdeutsches Wörterbuch I–VI. Bremen.

Vana kirjakeele sõnastik

Külli Prillop