vältama, välde, vältus

vältama 'toime tulema'

Ei ma küssi ei wähhemadki abbi mõisa käest, kül wältan ommast käest. (Masing 1821)
'Ei küsi ma vähimatki abi mõisalt, küll tulen omal käel toime.'

vältama 'kestma'

Kui kaua wältab nende audumise aeg? (Kreutzwald 1850)
'Kui kaua kestab nende haudumise aeg?'

vältus 'kestus'

Tema ameti aja wältus saab linna wolinikude-kogu otsuse läbi lühendatud ehk pitkendatud. (Eesti Postimees ehk Näddalaleht, 29. märts 1878)

vältusel 'vältel, kestel'

Igaühele seltskonnas pidi õhtu wältusel silma puutuma, et noor ja ilus baron Lammerheim preili Laura kõige waimustatum imestaja oli. (Vilde 1886)

vältel

Et aga asjatundjad waheajal pea sugugi järelekatsumist ei ole teinud, siis ei wõi seda mitte kindlaks tunnistada, et Peipsi iga aastakümne wältel oma turja üks terwe jalg tõstnud on. (Sakala, 20. nov 1896)

vältama - 1818

Olleme nüüd musta rahwast pallawal Ahwrika maal nähnud, ja temma ello asset tundma sanud: läkki siis nüüd watama, mis seäl mail, kus pakkased külmad, ja kuida innimenne seal wältab. (Masing 1818)
'Oleme nüüd musta rahvast palaval Aafrika-maal näinud ja tema elupaigaga tuttavaks saanud, läki siis nüüd vaatama maid, kus on külmad pakased, ja kuidas inimesed seal elavad.'

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

—

Thor Helle 1732

—

Hupel 1818

—

Wiedemann 1893

wälde G. wälte Dauer.

wältama, -tan, -data (tada) 1) sich behelfen, auskommen, ausreichen, zurecht kommen,
ku͜ida wältate wie geht es euch,
juba nǖd jälle wältan nun geht es schon wieder mit mir (von Genesenden),
ku͜i ep ole wakka, sīs peab pihuga wältama (sprichw.)^[vanasõna]wenn man kein Lof hat, so muss man sich mit einer Handvoll behelfen,
kell salwed tä͜iź, mȭdab, te͜ine wältab kā (sprichw.) wer die Kornkasten voll hat, der misst, ein Anderer kommt auch aus,
küll sellega wältan damit reiche ich wohl schon aus,
wältaw mēs ein Mann, welcher auskommen kann ohne zu borgen, wälta, wälta! thu dein Möglichstes, suche fertig zu werden (mit Schonung antreibend); 2) dauern, fortbestehen, währen, edasi wältawalt fortwährend.

wältanema, -nen, -neda (pt)^[poeetiline] = wältama 1.

wältawlik G. wältawliku ausdauernd.

wältus G. wältuze Dauer.