Sõna sõrmus vanimad teadaolevad kirjalikud esinemused leiab kanoonilistest laulatustalituse tekstidest 17. sajandil (nt olete teineteisele sõrmused andnud). Sõrmusest kui ehtest on esmakordselt juttu Heinrich Stahli 1649. aasta jutluseraamatus (Js 3:16 jj tõlkes). ♦ 17. sajandil ja 18. sajandi I poolel kasutati samaaegselt variante sormus ja sõrmus (kirjapildis sörmus). o-ga sormus on vanem – eesti keeles on osas sõnades algupärane o muutunud õ-ks. ♦ Tänapäevasest erinev on ka sõna sõrmus käänamine vanades tekstides: ainsuse omastavas sõrmukse või sõrmusse, mitmuse osastavas sõrmuksid, sõrmussid või sõrmusid. ks-line on keeleajalooliselt vanem käänamisviis, mis on säilinud keskmurdes jm; ss-lised vormid on harilikud idamurdes ja Tartu murdes. Karl August Hermanni grammatikas (1884: 12) on niisuguste sõnade käändevormid tänapäevased, samal aastal ilmunud „Kündja“ keeleõpetus aga lubab nii sõrmuse kui ka sõrmukse (Nebocat 1884: 60). Otsus kasutada sellistest sõnadest ilma k-ta vorme (v.a sugulussõnad, nagu omas : omakse, vennas : vennakse) võeti vastu 1909. aasta keelekonverentsil (Veski 1912: 6). Alates 1910. aastatest muutubki sõrmukse trükitekstides väga harvaks ja muidugi ei leia seda enam ka 1918. a õigekirjutussõnaraamatust.
|
Tähendused ja näitelausedsõrmusSel Ajal sahp se Jssand se ehhitamisse neist köstlickust Kingast errawotma / ninck needt Mallit / ninck Panget / needt Kehdikesset / needt Kessikehdit / needt Tannut / needt Lippokesset / needt Kallit nahat / needt Pailakesset / needt Haisoknöpit / needt Körwakaunikesset / needt Sörmuxet / needt Juhxepailat / needt kallit körgket Rihdet / needt Mantlit / needt Linnaset rettet / needt Kuckret / etc. (Stahl 1649) Sõnaühendidabisõrmus 'abielusõrmus'Senperast ett N. ning N. itz hendans sen abbi elo sisse tahtwat andada, n. sen saman sijn iulgkest Jumalã eddes n. sen ilman eddes tunnistawat; Senperast nemat koass üx teinen teisell net keddet n. abbi sormusset andnut omat ... (Turu käsikiri u 1600-1650) kuldsõrmusSest kui teie Koggodusse sisse tulleks üks Mees Kuld Sörmuste ja körge Rietega / agga Waene tulleks alwa Rietega. (Uus Testament 1715) pitserisõrmusJa kiwwi todi ja pandi augo su peäle, ja kunningas panni sedda omma pitseri-sörmuksega ja omma suurte issandatte sörmuksega kinni, et middagi teist wisi ei piddand sündima Tanieli kallale. (Piibel 1739) Esmaesinemus17. saj I poolMeije palumme sind ett sina tahaxit oma önnistusse andadha temalle sinon ömmärdaialle, ke se sormus piddap kandman oman abbi elon tehex ... (Turu käsikiri, 1600-1650) 1632... eth N. ninck N. hendes se abbi ello sisse andwat / ninck se samma julgkest Jummala / ninck Jnnimessede eddes tunnistawat / see pehl töine töisel Keddet / ninck abbi sormuxet andnut ... (Stahl 1632) 1632Sest et teije hendas möllembat se Abbi ello sisse ollete andnut, ninck sesama awalikult üllestunnistanut, teineteiselle need Käghed andnut ninck Sörmusset wahetanut ... (Rossihnius 1632)
Vanades sõnastikesStahl 1637Ring / Sörmux / est. Gutslaff 1648Ring Sörmuß / e Göseken 1660ring / (annulus) Sormus / Sormux. Thor Helle 1732sörmus der Ring. Hupel 1818sörmus, musse od. mukse, Ring. Wiedemann 1893sõrmus G. sõrmuse, sõrmukse Ring, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: häälikumuutus, omastav kääne, osastav kääne, keelekorraldus, piiblitõlge
Kirjandus
|