rüst(vanker)

Oletatavasti 1697. aastal (aga võib-olla ka 18. sajandi alguses) eesti keeles avaldatud Rootsi kuninga sõjaseadustes leiduva liitsõna rüstvanker ’(kummiga) sõjavanker (varustuse vedamiseks)’ esiosis on arvatavasti võetud rootsi keelest, kuigi sama tüvi on olemas nii alamsaksa kui saksa keeles ning saksa keeles on kasutusel olnud ka sama algusosaga liitsõna rüstwagen – vähemasti Johann Christoph Clare lõunaeesti-saksa sõnastikus (1730) on see antud eesti sõnaühendi kum̄iga wanker ’katusega vanker’ vasteks.

Wiedemanni sõnastikus (1893) leidub neologismiks märgitud ↗rüüstama, mille saksa vasteks on rüsten, ausrüsten ’varustama’. Selleski sõnas võib olla sama tüvi.

Tähendused ja näitelaused

Kes Krono rattist / Proviant-hohnest / Arklüst / ehk Rustwanckrist middakit warrastap / olgo ni pissut kui igganes wois olla / se peab surrema. (Sõjaseadused 1697)
'Kes kroonu aidast, proviandi-hoonest, (suurtükiväe)varustusest või varustuse vankrist midagi varastab, olgu kui tahes pisut, see peab surema.'

Esmaesinemus

1697(?)

Kes Krono rattist / Proviant-hohnest / Arklüst / ehk Rustwanckrist middakit warrastap / olgo ni pissut kui igganes wois olla / se peab surrema. (Sõjaseadused 1697)
'Kes kroonu aidast, proviandi-hoonest, (suurtükiväe)varustusest või varustuse vankrist midagi varastab, olgu kui tahes pisut, see peab surema.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1720–1740

Thor Helle 1732

Hupel 1818

Wiedemann 1893

rǖstama, -an, -ata (ada) rüsten, ausrüsten

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,02
18. sajandil - 0,00

Vormistik

a.nim.
   17. saj rüst

Teemad: rootsi laen, alamsaksa laen, saksa laen
Kirjandus
•Ariste, Paul 1981. Rootsi laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles. – Keelekontaktid. Tallinn: Valgus, lk 148–157.
Sisu viimati muudetud 04/04/2022
Külli Prillop