poliitika, poliitiline

Rahvusvahelist sõna poliitika hakatati eestikeelsetes tekstides tarvitama 19. sajandi teisel poolel. Esialgu olid samatähenduslikena kasutusel nii poliitika kui ka poliitik (omastavas poliitika). Esmakasutus jääb praegustel andmetel 1859. aasta märtsikuusse, kui Talurahva Postimees selgitas, et erinevalt muudest juttudest ei saa poliitikateemalisi kirjutisi ette valmis teha, vaid need tuleb igal nädalal värsketest saksakeelsetest ajalehtedest eesti keelde ümber panna.

Tuletis poliitiline ilmub tekstidesse 19. sajandi viimastel kümnenditel. Levinum oli tol ajal siiski variant poliitikaline 'poliitiline'.

Poliitikaga tegelevat isikut tähistab Wiedemanni sõnastiku (1893) järgi tuletis poliitikalane. See sõna esineb ka 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ajalehetekstides. Samuti leiduvad tähenduses 'poliitik' liitsõna poliitikamees ning tuletis poliitikus. Ladinapärast varianti poliitikus pooldas näiteks Ado Grenzstein ja see on esitatud veel 1818. aasta "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatuski" (Grenzsteinil on see sõna lühikese, ÕS1818-s pika teise silbi i-ga). 

Tänapäevane poliitik (omastavas poliitiku) on keelde võetud 20. sajandil. J. V. Veski toimetatud "Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu" (1930) järgi on see aga esisilbirõhuga ja lühikese i-ga: pólitik.

poliitika J. V. Veski Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatus (II köide, lk 799)

Tähendused ja näitelaused

poliitika

Politikat kantsli peale kanda, kust Ewangelium peab hellisema, näitab meil nattuke Pola modo assi ollewad, mis muud ei wõi sünnitada, kui õnnetumat ello rahwa seas. (Eesti Postimees, 31. detsember 1869)
'Rääkida poliitikast kantslis, kust ikka evangeelium peab helisema, näib meil natuke Poola moodi asi olevat, millest ei sünni muud kui õnnetut elu rahva seas.'

poliitik 'poliitika'

Keisre tõbbega olla ka rigi seestpoline politik pödduraks sanud (Perno Postimees, 10. sept 1869)
'Keisri haiguse tõttu olevat ka riigi sisepoliitika põduraks muutunud'

poliitikaline 'poliitiline'

suur Peeterburi Saksa ajaleht „St. Petersburger Zeitung" on ühes kirjas, mis temale Tartust saadetud, meie lehe wasta wälja astunud ja laimdusi kirja pannud, mis sugugi ei oleks pidanud olema. [...] Pärast seda, kui „St. P. Z." on näidanud, kui palju Tartu walijaid oma walimise sedelid ja kaardid on ära toonud, et neil walimise õigus oleks, ütleb ta, et kolmanda walijate klassi kolmandas jaos wäga wähe on kaartisid ära toodud ja et need walijad wäga wähe (waewalt 500 rubla) linna kassa hääks maksawad ja kirjutab siis edasi: "Sellegi pärast leitakse just selles walijate klassis inimesi, kes eneste põhjatuma politikalise küpsmata ja harimata meele pärast endid usapäisaliseks ja meeletuks kihutamiseks, kui see nimelt rahwusliste lipplappidega küllalt wälja ehitud on, ilma wasta panemata kurjaste pruukida lasewad. (Eesti Postimees, 10. märts 1882)

poliitiline

Nii mõtlesin ma hiljuti ühe õige politilise päewajutu wälja. (Oleviku Lisaleht, 19. oktoober 1882)

poliitikalane 'poliitik'

Türgi politikalased arwawad just selle läbi kõiki segadust ja tüli eemal hoitud olema ja kardawad waenu ainult siis, kui ehk Wenemaa poolt Würst Aleksandrit trooni pealt tõugata katsutakse. (Tallinna Sõber, 27. juuni 1886)

poliitikus 'poliitik'

Ja ta sai aru, et need külma mõttega mehed, need harjunud politikused ja paenduwad Italia iseloomud wäikseid asju liig suureks pidasiwad. (Teataja, 3. aug 1905)

poliitik

Igal pool maailmas teewad politikud sama küsimusega tegemist: kust muretseda maad üleskaswawale noorsoole, et linnadesse inimeste woolu takistada (Maaliit, 1. märts 1919)

Sõnaühendid

poliitikamees 'poliitik'

Ja mis weel kõige enam kiita – tema mõtted ja tahtmised on kindlad, on need-samad, mis tal ju ennegi oliwad: tema tahab kas politika meheks saada, ehk kõik muud jätta ja põllumees olla. (Kõrw 1889)

Esmaesinemus

1859

Sellesinnatse Numri 11 sees leiad sa kaks jutto, teine, kel peälkirri "Lambakarjane Hans", teine, jälle peälkirjaga "Kirjatraat." Need kaks tükki on jubba nelja näddala eest walmis tehtud, ette, — agga Politika asjo ei woi mitte ette walmis tehha, need peawad igga uus näddal ka ueste jälle saksa kele näddala lehtede seest wäljakirjotud ja wäljakorjatud sama (Tallorahwa Postimees, 13. märts 1859)
'Sellest 11. ajalehenumbrist leiad sa kaks juttu, ühe pealkiri "Lambakarjane Hans", teisel aga "Kõnetraat". Need kaks tükki on juba nelja nädala eest valmis tehtud, aga poliitika asju ei või ette valmis teha, need tuleb igal uuel nädalal jälle uuesti saksakeelsetest nädalalehtedest välja kirjutada ja välja korjata.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1710–1730

Thor Helle 1732

Hupel 1818

Grenzstein 1884

politik (Politik), teadus, õpetus riigi juhatamisest, ülespidamisest, elust; tegeline p., see p., mis tegewate meeste, nagu ministrite käes pruugitaw on, nägelik p., õpetus politikast; sisimine p., see p., mille järele riigi sisimine elu juhatatakse, wälimine p., mille abil tõiste riikide asju oma riigi wastu seatakse, kõrge p.; asjaline p., p., mis end olewate asjade pääle põhjendab, aateline p., p., mis end kõrgete etc. mõtete pääle üles ehitab; erakonnalik, luulelik p.
politikaline (politisch), politikasse puutuv, politikast tulew, politika otstarbeline.
politika ringwaatus (politische Rundschau), teadustused suurte riikide politikalisest seisukorrast.
politikus (Politiker), politikamees, see, kes politikalist tööd teeb, kes politika pääle osaw on.

Wiedemann 1893

polītika G. polītika Politik. [neologism]
polītikalane G. polītikalaze Politiker. [neologism]
polītikalik G. polītikaliku, polītikaline G. polītikalize, polītiklik G. polītikliku, polītiline G. polītilize politisch[neologism]

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,00

Teemad: rahvusvaheline sõna, 19. sajandi neologism
Sisu viimati muudetud 09/10/2021
Külli Prillop