Sõnu põuk ’pesu’ ja põuguline ’pesupesija, pesunaine’ on tarvitanud Otto Wilhelm Masing 1820ndatel. Teiste autorite tekstides neid sõnu teadaolevalt ei esine, küll aga on need olemas Wiedemanni sõnastikus (1893). Samuti on põuk antud Maarja-Magdaleena pastori Paul Gottlieb Georg Everthi 1823. aastal koostatud loendis sõnadest, mida pole Hupeli sõnastikus. (Kingisepp 1978: 58) ♦ Maarja-Magdaleena jääb osaliselt idamurde alale. Ka O. W. Masing oli pärit idamurde alalt. Murdekogude järgi ongi põuk ida- ja rannikumurde sõna (vt VMS). Saareste (1924: 273–274) oletab, et põuk on laenatud soome keelest, kus see omakorda on uuem skandinaavia laen. ALFE (2004: 215–216) järgi on põuk (poukki) aga levinud peamiselt Karjala kannasel ja võib olla hoopis vene laen (vene бук ’tuhk; puunõu, milles pestakse riideid’).
|
Tähendused ja näitelausedpõuk 'pesu'... ta issi hómmiko warra koddunt olli läinud, et énnast põugule olli tingind … (Masing 1825, 38) põuguline 'pesunaine'Kui nenda kohkumisega omma õtsa otamas ollid, tõi wessi kaks suurt prami álla, kélle peäl põugulised ridid jõel lopputawad. (Masing 1825, 92) Esmaesinemus1821... noor innimene olli kaewo jures kurrikaga põuku pessemas … (Masing 1821, 110) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Thor Helle 1732— Hupel 1818— Everth 1823 (Beiträge XVI)pouk grobe Bauerwäsche. Wiedemann 1893põ͜uguline G. põ͜ugulize Wäscherin, Waschweib. põ͜ugutama, -tan, -tada waschen, beuchen. põ͜uk G. põ͜ugu grobe Wäsche, põ͜ukima, -gin, -kida (A)[Alutaguse]waschen (grobe Wäsche). Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: idamurre, soomepärasus, vene laen
Kirjandus
|