põuk, põuguline

Sõnu põuk ’pesu’ ja põuguline ’pesupesija, pesunaine’ on tarvitanud Otto Wilhelm Masing 1820ndatel. Teiste autorite tekstides neid sõnu teadaolevalt ei esine, küll aga on need olemas Wiedemanni sõnastikus (1893). Samuti on põuk antud Maarja-Magdaleena pastori Paul Gottlieb Georg Everthi 1823. aastal koostatud loendis sõnadest, mida pole Hupeli sõnastikus. (Kingisepp 1978: 58)

♦

Maarja-Magdaleena jääb osaliselt idamurde alale. Ka O. W. Masing oli pärit idamurde alalt. Murdekogude järgi ongi põuk ida- ja rannikumurde sõna (vt VMS). Saareste (1924: 273–274) oletab, et põuk on laenatud soome keelest, kus see omakorda on uuem skandinaavia laen. ALFE (2004: 215–216) järgi on põuk (poukki) aga levinud peamiselt Karjala kannasel ja võib olla hoopis vene laen (vene бук ’tuhk; puunõu, milles pestakse riideid’).

põuk, ALFE 2004: 2015

Tähendused ja näitelaused

põuk 'pesu'

... ta issi hómmiko warra koddunt olli läinud, et énnast põugule olli tingind … (Masing 1825, 38)
'ta ise oli hommikul vara kodust ära läinud, sest oli end pesupesijaks kaubelnud'

põuguline 'pesunaine'

Kui nenda kohkumisega omma õtsa otamas ollid, tõi wessi kaks suurt prami álla, kélle peäl põugulised ridid jõel lopputawad. (Masing 1825, 92)
'Kui nõnda kohkunult oma surma olid ootamas, tõi vesi alla kaks niisugust praami, mille peal põugulised jõel riideid loputavad.'

Esmaesinemus

1821

... noor innimene olli kaewo jures kurrikaga põuku pessemas … (Masing 1821, 110)
'noor inimene oli kaevu juures kurikaga põuku pesemas'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

—

Vestring 1720–1740

—

Thor Helle 1732

—

Hupel 1818

—

Everth 1823 (Beiträge XVI)

pouk grobe Bauerwäsche.
Pouko uhtlema solche Wäsche reinigen.

Wiedemann 1893

põ͜uguline G. põ͜ugulize Wäscherin, Waschweib.
põ͜ugutama, -tan, -tada waschen, beuchen.
põ͜uk G. põ͜ugu grobe Wäsche,
põ͜uku uhtlema die Wäsche waschen, beuchen.
põ͜ukima, -gin, -kida (A)[Alutaguse]waschen (grobe Wäsche).

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,00

Teemad: idamurre, soomepärasus, vene laen
Kirjandus
•ALFE = Atlas Linguarum Fennicarum, I 2004, II 2007, III 2010. Peatoim. Tuomo Tuomi. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
•Kingisepp, Valve-Liivi 1978. Ida- ja rannikumurde sõnad „Marahwa Näddala-Lehhes”. – Emakeele Seltsi aastaraamat 23. Sõna ja nimi. Tallinn: Eesti Raamat, 49–63.
•Saareste, Albert 1924. Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes. I Analüüs. Tartu
•VMS = Väike murdesõnastik.
Sisu viimati muudetud 13/11/2021
Külli Prillop