|
Pälk ’põuavälk’ on esitatud 18. sajandi käsikirjalistes lõunaeesti sõnastikes ning hilisemates sõnastikes lõunaeesti (ja saarte) sõnana. Enne Wiedemanni (1869, 1893) on pälk antud ainult i-tüvelisena (st omastavas käändes pälgi), Wiedemann peab võimalikuks ka u-tüvelist varianti, mis nähtavasti on mõjutatud sõnast välk. ♦ Lähisugukeeltes nimisõna pälk pole, tegusõna ↗pälkama on mõnel pool olemas. Levik eesti keeles – lõunaeesti murretes ning saartel – viitab siiski ka nimisõna arhailisusele. |
Tähendused ja näitelausedSeda wälku ei ole aga mitte nendega wahetada, mis wana Eesti rahwas „seenekülwajaks", Tartu pool „pälk" nimetawad, see on, kui ilma müristamata wälku heidab. Seda tuleb ainult öösel ette, kus piksepilw meitest nõnda kaugel on, et meie müristamist enam kuulda ei wõi ja ainult taewa all wälgu kuma näeme. (Wirulase lisa, 20. juuli 1887) Esmaesinemus1730 (käsikirjalises sõnastikus)Pälk, i. Wetterleuchten ohne Doñer. (Clare 1730) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Clare 1730Pälk, i. Wetterleuchten ohne Doñer. Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I poolPälk. Wetterleüchten (ohne Donner) Hupel 1818pälk, i, Wetterleuchten, lf.[Liivimaal] Mehlthau. d.[Tartu k] Wiedemann 1893päľk G. päľgi, pälk G. pälgu (S[Viljandimaa lõunaosa], SW[Põhja-Eesti edelaosa], SO[Tartumaa põhjaeestikeelne osa]) Wetterleuchten, Mehlthau, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: lõunaeesti keelSisu viimati muudetud 31/05/2023Külli Prillop |