Omadussõna nilbe esineb 17. sajandi allikates tähenduses ’libe, sile’. Gösekeni sõnastiku (1660) näitefraasidest selgub, et nilbe võib olla angerjas, aga ka kivi. Tähendus ’libe’ tuleb esile veel 19. sajandi keskpaiga kirjakeeleski (öelduna jää kohta) ja on säilinud lõunaeesti keeles (vt EMS). ♦ 18. sajandi sõnastikud esitavad nimisõna nilb tähenduses ’(kala) lima’, omadussõna nilbe neis sõnastikes aga puudub. Nimisõna nilb esineb ka kujul nilbe ja kujul nilv, käänamisel lisandub tüvevokaal a, e või i. ♦ Hupeli (1818) järgi on nilb ’lima’ põhjaeestikeelne sõna; nilbe ’libe’ on levinud üle Eesti, aga lõunaeesti keeles on juba lisandunud ka halvustav tähendus, kui seda sõna kasutatakse inimese kohta. Wiedemanni sõnastikus (1893) pole kummalegi sõnale levikumärgendit lisatud, st Wiedemann on pidanud neid üle-eestilisteks. |
Tähendused ja näitelaused'libe, sile'Sihs wötti temma omma keppi kette, ninck korjas hennesselle wihs nilpet kiwwi jöh sissest, ninck panni neiht se karjusse kotje sisse, kumb temmal olli, ninck se tas[c]hi sisse, Ninck se linge olle temmal käjen, ninck temma tulli se Philistileise mannu. (Gutslaff 1648–1656?) Nilbe jää pärrast ei olnud wõimalik ruttust pöggeneda; rahwas tungides meil kannul. (Kreutzwald 1850) 'lima'Jnnimese sissikonna seestpiddine nahk seisab nilbe läbbi allati libbe, ja se nilbe mis mao ja soolte sees, on seks lodud, et ta kõik toito seedma ja seedmise läbbi kehhale uut jõudo andma peab. (Kreutzwald 1843) Esmalt köhhib sesuggune hobbone kuiwalt, agga hakkab aega möda suust ja ninnast tatti ja nilwa wälja aiama. (Freundlich 1849) Esmaesinemus1648 (sõnastikus)glatt lubricus nilb / e (Gutslaff 1648) 1648–1656? (käsikirjas)Tohst nilpist mäjest Seirrahe mennema, Baal Gadduni ammack se Libanonni horrun Hermonni mäje allan, ninck wötti neihde kunningat keick, ninck löih ninck tappi nemmat erra. (Gutslaff 1648–1656?) 1766 (trükitekstis)se wiin hingab pea sinno sees ärra, kas sa tead mis siis sinno kehha ning soolte sees mahhejääb, mis muud kui üks paks happo nilb ... (Hupel 1766) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648glatt lubricus nilb / e schlipfferig / glatt / nilp / e Göseken 1660glatt / [lubricus schlipfferig] nilb. Glat stein / nilbe kiwwi. Vestring 1720–1740Nilb G ba Schleim von Fischen Thor Helle 1732nilb Schleim von Fischen; die innerste Baumschale. Hupel 1818nilb, a, Fischschleim; innerste Baumrinde. r.[Tallinna k] nilbe od. nilp glatt, schlüpfrig. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Wiedemann 1893nilb G. nilwa, niľb G. niľwi (nilw) 1) Schleim, Jauche; nilbe G. nilbe 1) schlüpfrig, glatt, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: lõunaeesti keel, põhjaeesti keel, tähendusmuutus
Kirjandus
|