misjon, misjonär

Sõnad misjon ja misjonär jõudsid eestikeelsetesse trükistesse 19. sajandi keskel. Varem, 1820. aastatel nimetas näiteks O. W. Masing misjonäre külvimeesteks ja paganatepöörajaiks, aga sõna misjonär ta eestikeelses tekstis ei kasutanud. Küll aga on misjonär olemas Fr. R. Kreutzwaldi 1850. aastal ilmunud raamatus „Ma- ja merre-piltid“.

Esialgu kirjutati saksa keele päraselt mission ja missionär. Hääldus varieerus tõenäoliselt rohkem. Wiedemanni sõnastikus (1893) on esitatud kolm varianti kummastki sõnast (tänapäevases kirjaviisis ja silbipiire tähistavate kriipsukestega: mis-joon, mis-si-oon, mis-si-on ning mis-jo-näär, mis-si-o-naar, mis-si-o-näär).

1818. aasta õigekirjutussõnaraamatus fikseeriti misjon ja misjonäär. ä-ga variant ei meeldinud sugugi kõigile. Näiteks keeleõpetuste autor ja Piibli-tõlkija Harald Põld küsis 1919. aasta 5. aprilli Päewalehes, miks on eeskujuks võetud prantuse missionnaire, aga mitte ladina missionarius, millest eesti keelde tuleks misjonar. Põld nendib, et sakslasedki on prantsusepärasest vormist loobunud, st kasutavad nüüd Missionär asemel Missionar.

19. sajandi II poolel muutusid populaarseks ka misjonilehed. Kokku anti Eesti- ja Liivimaal välja kuut erinevat eestikeelset misjonilehte. Esimest sellist hakkas trükki andma Tallinna kooliõpetaja Johann Diesfeld. Tema Missioni-Leht ilmus pühapäeviti 1858. aasta jõuludest 1862. aasta nelipühadeni. Esimeses lehes selgitas ta ka sõnade misjon ja misjonär tähendust. Eestikeelse misjonilehe trükkimise vajadust põhjendas Diesfeld nõnda: „[...] saksakele trükkitud missioni lehhed ullatawad ka meie male, ja liggi kahhekümne aasta eest hakkati neid Tallinnas ka makele ümberkirjotama, ja missioni tundides rahwale etteluggema. Agga innimeste himmo nende teadaandmiste järrel läks ikka suremaks. Kuuljatte seast pallus üks ja teine kuuldud kirjatükki ennesele koio ueste ülleluggeda, ja kui woimalik olli, ka ärra kirjotada. Sedda woisid kül monned, agga teised keik jäid ilma, ja kuuldud armsad könned ollid kui unnenäggo, kedda teistkorda ennam ei sanud kuulda, egga läbbi wadata. Sepärrast iggatseti ja sowiti wägga, et missioni lehhed ka makele saaksid trükkitud, nenda kui neid saksa rahwal on.“

Missioni-Lehhe päismik

Tähendused ja näitelaused

Missionärideks ehk armoöppetusse kulutajateks nimmetakse neid öppetajaid, kedda ristikoggodussest paggana male wälja läkkitakse, innimessi ebbausso eksitusse te pealt ellawa Jummala pole pöörma. (Missioni-Leht, 21. dets 1858)
'Misjonärideks ehk armuõpetuse kuulutajateks nimetatakse neid õpetajaid, keda ristikogudusest paganate maale läkitatakse, et inimesi ebausu eksituse teelt elava Jumala poole pöörata.'

Esmaesinemus

19. sajandi keskpaik (täpne esmaesinemus pole selge)

Wõideldes kukkus püs missionäri käest, agga önnekombel langes metsaline tem̃a alla, Smitt põlwile tem̃a peale. (Kreutzwald 1850)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1710–1730

Clare 1730

Thor Helle 1732

Svenske 18. saj I pool

Hupel 1818

Wiedemann 1893

miśjōn, miśjonǟr s.[vt] miśśion, miśśionǟr
miśśion, miśśiōn G. miśśioni, miśśiōni Mission. [19. saj neologism]
miśśionār G. miśśionāri, miśśionǟr G. miśśionǟri Missionär. [19. saj neologism]

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,00

Teemad: rahvusvaheline sõna, 19. sajandi neologism
Sisu viimati muudetud 18/11/2022
Külli Prillop