|
Rootsi laenu mündrik tähenduses ’sadama ja laevade vahel kaupa vedav paadimees’ on ühes oma 1603. aastal peetud jutluses kasutanud Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Müller. Ülemsaksa keele samatähenduslik ja samakõlaline Mündrich on arvatavasti võetud baltisaksa keelest, kus kasutati rootsi laenu nagu eesti keeleski. Müller ütleb mündrik selgelt ametimehe, mitte tema paadi kohta. Wiedemanni sõnastiku (1893) järgi on mündrik aga ’väike lamedapõhjaline paat’. Just selles tähenduses on mündrik säilinud ka mõnes eesti murdes (EMS). Paadi tähendus oli ka vastaval rootsi sõnal (vt ETY). ♦ Tallinnas oli mündrike tsunft, mille vanim põhikiri on pärit 1506. aastast, viimane täiendus põhikirja on tehtud aastal 1645 (Mereleksikon 1996). Schilleri ja Lübbeni keskalamsaksa sõnastik (1877: munderke) aga osutab, et mündrikud olid Tallinnas tegutsemas veel 19. sajandi II poolelgi (samuti Sallmann 1880: 50, ka Gutzeit 1889: 258). |
Tähendused ja näitelausedninck kaas nÿ monda Mündriko Patit, Herma Pöllu, ninck Pirrida Ranna pole said aÿetuth ninck katkÿ pexetuth (Müller 1603) Esmaesinemus1603ninck kaas nÿ monda Mündriko Patit, Herma Pöllu, ninck Pirrida Ranna pole said aÿetuth ninck katkÿ pexetuth (Müller 1603) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Clare 1730— Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818— Wiedemann 1893mündrik G. mündriku kleines Boot mit flachem Boden. Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: rootsi laen
Kirjandus
|