Lööper ’kiirjooksja, sõnumikandja’ on eesti keelde võetud alamsaksakeelne sõna lö̂per ’jooksja, käskjalg’. Otto Wilhelm Masing on „Marahwa Näddala-Lehhes“ (1823) sõna lööper kasutades selle järele sulgudesse lisanud ka saksa vaste Laufer, mis näitab, et Masingu arvates ei olnud lööper üle Eesti kasutatav tuntud sõna. Neologismiks on see märgitud veel Wiedemanni sõnastikuski (1893). Sellegipoolest on lööper üsna laialt levinud Eesti murretes, kuid tähistab mõnel pool (Kodaveres, Hiiumaal) hoopis lonkurit (vt EMS). |
Tähendused ja näitelaused'kiirjooksja, sõnumikandja'… ja kui temma neljatõistkümne aastane pois olnud, Puurmani mõisa, Lantrat Mannteuffelile lööpriks (Laufer) anti. (Masing 1823) Esmaesinemus1823… ja kui temma neljatõistkümne aastane pois olnud, Puurmani mõisa, Lantrat Mannteuffelile lööpriks (Laufer) anti. (Masing 1823) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Thor Helle 1732— Hupel 1818löper, pri, Läufer. +[saksa laen], r.[Tallinna k], d.[Tartu k] Wiedemann 1893lȫper G. lȫpri, lȫpre (lēper) Läufer, Schnellläufer; Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: alamsaksa laen, 19. sajandi neologism
Kirjandus
|