Sõna lõke teadaolev esmakasutus tekstis on 1739. aastal välja antud Piiblis. Ka sõnastikesse ilmub lõke samal ajal, kusjuures toonased lõunaeesti sõnastikud seda sõna ei tunne. Hupel (1780, 1818) ongi märkinud lõkke ainult põhjaeestikeelseks sõnaks. 1739. aasta piiblitõlkeski leidub lõke vaid kahel korral. Enamasti on neis kirjakohtades, kus uuemates tõlgetes on lõke või lõkkele puhuma/süütama, lihtsalt tuli (nt Jh 18:8, Ap 28:2) või põlema (nt Srk 8:10, Ho 7:6). Sakslastest piiblitõlkijaid võis sõnavalikul mõjutada see, et saksa sõna Feuer märgib nii lõket kui ka tuld. ♦ Kuigi lõkke teadaolev esmaesinemus jääb alles 18. sajandi I poolde, on see eesti keeles üsna vana tüvi, millel on olemas vasted teisteski läänemeresoome keeltes, nt vadja lekko ’leek’, isuri lekkoi ’leek, lõke’, samuti lüüdi lekahtada ’liiga(h)tada, paigast liikuda’ jm, vt ETY). Tegemist võib olla ka vana laenuga. Indoeuroopa algkeelde on rekonstrueeritud tüvi *leuk- ’hele-, sära-, valgus’ (vt Köbler 2014), mille mõni järglane võiks ehk sobida eesti sõna lõke allikaks (tüve *leuk- järglased nüüdiskeeltes on nt saksa Licht ’valgus’, kreeka leukos ’valge’, ladina lux ’valgus’, inglise light ’valgus; hele; süütama’; vt Köbler 2014). |
Tähendused ja näitelausedÄrra waidle ühhe lobbaga, ja ärra kañna puid temma lökke peäle. (Piibel 1739) Prantsuse léris põllesid tulle lõkked ja hawatud pẹssid omma háwu (Suve Jaan 1841) Esmaesinemus1732 (grammatikas)lökke die Gluth. (Thor Helle 1732) 1739 (trükitekstis)Sepärrast wottab Jssand, wäggede Jssand koera-többe läkkitada temma lihhawatte sekka, ja temma au al peab lökke pöllema, kui tulloke pölleb. (Piibel 1739) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740Lökke G: ke. Die Gluth Lökkatama. Glüen Clare 1730— Thor Helle 1732lökke die Gluth. lökketama glüen, roth seyn im Gesicht. Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818lökke Glut; kleines Feuer. r.[Tallinna k] lökkatama oder lökketama glüen, im Gesichte roth sein.[Tallinna k] Wiedemann 1893lõke G. lõkke, lõkme (lõsk, lõske) Lohe, Gluth, Flamme, spec. im Freien angemachtes Feuer, lõkatama, -tan, -tada, freg. lõkatelema, -len, -lla (lõkatlema) (lõhkama, lõhwatama, lõketama, lõkkama, lõkama, lȭskama) auflodern, aufflammen, glühen (Kohlen, Wangen). lõkendama, -dan, -dada (lȭmama, lȭmendama) flammen, aufflammen, erglühen, leuchten, glänzen, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: piiblitõlge, lõunaeesti keel, põhjaeesti keel
Kirjandus
|