läng

Kalanimetus läng leiab kasutust Johann Lithanderi tõlgitud esimeses eestikeelses kokaraamatus (ilmus 1781). Lithanderi enese saksakeelse seletuse järgi on läng teatud tursk (kokaraamatu rootsikeelses originaalis on selle kala nimetus lång). Tegemist on rootsi keelest kokaraamatu tõlke tarbeks üle võetud sõnaga; sama sõna kasutati ka saksakeelsetes tõlgetes. Muud eesti allikad sõna läng ei tunne.

Peamine längi-retsept selles kokaraamatus on Skandinaavia traditsioonilise libekala (rootsi k lutfisk) valmistamiseks – niisuguse nime all tuntakse seda rooga praegu. Tegemist on pikalt leelises leotatud kuivatatud tursaga.

Tähendused ja näitelaused

Kuida Längid lehhelisse sees leotakse. (Lithander 1781)
'Kuidas turska leelises leotatakse'

Sõnaühendid

längikala

leika se längi-kalla parrajaks tükkiks katki, ja kui se on keedetud, siis panne Turslagi peäle, ja anna sedda ülles sullatud woi, ehk tummiks tehtud woi-Soostiga, ning ripputa penikesseks tougatud Piprat senna peäle. (Lithander 1781)
'Lõika längikala parajateks tükkideks ja kui tükid on keedetud, siis pane need sõelale ning serveeri sulatatud võiga või poolpaksu võikastmega ja riputa peale peenestatud pipart.'

Esmaesinemus

1781

Seddasamma wisi woib ka lehhelisse sees leotud Längid walmistada, kui need agga essite wee sees on keedetud, ja waht peält ärrawoetud. (Lithander 1781)
'Samamoodi võib ka leelises leotatud länge valmistada, kui neid on kõigepealt vees keedetud ja vaht pealt ära võetud.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1710–1730

Clare 1730

Thor Helle 1732

Svenske 18. saj I pool

Hupel 1818

Wiedemann 1893

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,11

Vormistik

a.nim.
   18. saj läng
a.om.
   18. saj längi, länga
m.nim.
   18. saj längid

Teemad: rootsi laen
Sisu viimati muudetud 09/05/2023
Külli Prillop