kräävel

Alamsaksa laenu kräävel ’surnumatja’ (keskalamsaksa grever) on oma sõnastikus esitanud Heinrich Göseken (1660), muudes allikates seda teadaolevalt ei esine. Wiedemanni sõnastikus (1869, 1893) on krääver küll olemas, aga märgitud Gösekenilt pärit sõnaks.

Esmaesinemus

1660 (sõnastikus)

toden Graber (sandapilarus) kräwel / surnu warras (Göseken 1660)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

toden Graber (sandapilarus) kräwel / surnu warras

Vestring 1720–1740

—

Clare 1730

—

Thor Helle 1732

—

Svenske 18. saj I pool

—

Hupel 1818

—

Wiedemann 1893

krǟwel G. krǟwli (G)[Gösekeni sõna]Todtengräber.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,00

Teemad: alamsaksa laen
Kirjandus
•Liin, Helgi 1968. Alamsaksa laensõnadest 16. ja 17. sajandi eesti kirjakeeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 13. 1967. Tallinn: Eesti Raamat, 47–69.
Sisu viimati muudetud 13/05/2022
Külli Prillop