Küürima 'pestes puhtaks nühkima' on eesti keelde laenatud alamsaksa keelest (vrd keskalamsaksa schü̂ren). Kirjalikesse allikatesse jõuab küürima 17. sajandi keskel. Kasutatud on ainult eesti keelde mugandatud häälikulist kuju, milles alamsaksa sõnaalguse kaashäälikuühend sk on lihtsustatud k-ks. |
Tähendused ja näitelausedAgga raudpajad kannatawad parreminne sedda kürimist, ja tewad ka head walget roga, kui agga neid puhtaste petakse ja hoitakse. (Lithander 1781) Wottis kül wanna au wärt Kampe keik ommad ja kullunud ja wannaks läinud söaristad kätte, mis ollid: ölenuustik, liwa ja lehhelisse püttikenne, ja hakkas meie keelt kürima; temma sannakessed kui ernid ärra wallitsema; kui monne leidis teistsuggu ehk seltsi ollewad, sedda ärraheitma, omma hire-ernid assemele pannema, ja meid wihma käest räästa alla wima. (Masing 1816) Esmaesinemus1660 (sõnastikus)Scheuren / küürima. (Göseken 1660) 1687–1690 (käsikirjas)Nink sedda Potti, kum̃a sees tädda on keedetut, peap katki murretama. Agga kui se Waskne Pott on, sis peap tädda küüritama, nink Weega uhotama. (Virginiused 1687–1690) 1781 (trükitekstis)Et kül pima-roga ni hästi kiwwi- kui wask- ja raudpajade sees sünnib keeta, siiski on wallatud raudpajad ehk pannud seks keigeparremad, sest et se pima-roog ennamiste tahhab pohjast kinni hakkata ja se läbbi need tinnatud wask riistad ikka sandiks jäwad, kui neid puhtaks küritakse. (Lithander 1781) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660Scheuren / küürima. scheuren / (reiben) küürima / höhrima. Vestring 1720–1740Kürima Scheuren Thor Helle 1732kürima puhtaks reinscheurē. Hupel 1818kürima scheuern. Wiedemann 1893kǖrima, -rin, -rida scheuern, kǖŕ, kǖri Scheuern, Sagedus
16. sajandil - 0,00
Vormistikküürima
küürimine
Teemad: alamsaksa laen, sõnaalguse konsonantühendSisu viimati muudetud 25/08/2021Külli Prillop |