Alamsaksa laenu kään (omastavas kääni, vrd alamsaksa schene [loe: skɛːne]) ’puuvankri telje allküljel olev kaitseraud’ esmamainingu leiab Gösekeni sõnastikust (1660). Tekstides tuleb kään esile alles 18. sajandi lõpus ja vaid väljendis käänid ja väänid ’ettekääne, puiklemine’, mille oma sõnastikus (1720–1740) on esimesena esitanud Salomo Heinrich Vestring. Väljend on võinud tekkida laensõna kään rahvaetümoloogilisel seostamisel verbiga käänama. Murdesõnastiku järgi (EMS) on sõnal kään : kääni sarnane tähendus – ’peru, vallatu loom või inimene; väänkael’ – olemas Häädemeestel ja Simunas. ♦ Paul Ariste (1942: 10–12) on esitanud kääni kirjeldusi murdematerjalides, mis näitavad, kuidas see algselt alamsaksa laen on ühendatud millegi käänamisega, painutamisega, nt Harglast pärit seletus: puutelgedega vankril 4 cm lai raud (nagu ree jalaste alune raud) pannakse telje otsa alumisele poolele, mille tarvis raiutakse peitliga renn nii pikalt kui rumm, pannakse raud (25 cm pikkuselt) ja ots painutatakse teljele, mille peale veel raudrõngas. |
Tähendused ja näitelausedkäänid ja väänid 'ettekääne, puiklemine'Sepärras armastasid tedda ka keik walla rahwas, ja teggid keik ilma känide ja wänide, ja römoga ennam, kui temma kange sundusse ja lia hirmo läbbi olleks woinud neist sada. (Luce 1812) Esmaesinemus1660 (sõnastikus)schien / (im Rade absis) Rattaste keenit (Göseken 1660) 1782 (trükitekstis)Et tal piddi känid ning wänid ollema hakkas temma küssendama: (Willmann 1782) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660schien / (im Rade absis) Rattaste keenit Vestring 1720–1740Kään pl. nud Vorwand{ung} krümung, ausflucht Thor Helle 1732känid ja wänid Ausflüchte. Hupel 1818kään, i, Wendung; Vorwand, Ausflucht. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Wiedemann 1893kǟń G. kǟni Eisenschiene an der Axe d. Bauerwagens. Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: alamsaksa laen, rahvaetümoloogia
Kirjandus
|