kään

Alamsaksa laenu kään (omastavas kääni, vrd alamsaksa schene [loe: skɛːne]) ’puuvankri telje allküljel olev kaitseraud’ esmamainingu leiab Gösekeni sõnastikust (1660).

Tekstides tuleb kään esile alles 18. sajandi lõpus ja vaid väljendis käänid ja väänid ’ettekääne, puiklemine’, mille oma sõnastikus (1720–1740) on esimesena esitanud Salomo Heinrich Vestring. Väljend on võinud tekkida laensõna kään rahvaetümoloogilisel seostamisel verbiga käänama. Murdesõnastiku järgi (EMS) on sõnal kään : kääni sarnane tähendus – ’peru, vallatu loom või inimene; väänkael’ – olemas Häädemeestel ja Simunas.

♦

Paul Ariste (1942: 10–12) on esitanud kääni kirjeldusi murdematerjalides, mis näitavad, kuidas see algselt alamsaksa laen on ühendatud millegi käänamisega, painutamisega, nt Harglast pärit seletus: puutelgedega vankril 4 cm lai raud (nagu ree jalaste alune raud) pannakse telje otsa alumisele poolele, mille tarvis raiutakse peitliga renn nii pikalt kui rumm, pannakse raud (25 cm pikkuselt) ja ots painutatakse teljele, mille peale veel raudrõngas.

Tähendused ja näitelaused

käänid ja väänid 'ettekääne, puiklemine'

Sepärras armastasid tedda ka keik walla rahwas, ja teggid keik ilma känide ja wänide, ja römoga ennam, kui temma kange sundusse ja lia hirmo läbbi olleks woinud neist sada. (Luce 1812)
'Seepärast armastas teda kogu valla rahvas ja tegi kõik ilma puiklemata, rõõmuga enamgi, kui ta kange sunduse ja liigse hirmu abil oleks võinud neilt saada.'

Esmaesinemus

1660 (sõnastikus)

schien / (im Rade absis) Rattaste keenit (Göseken 1660)

1782 (trükitekstis)

Et tal piddi känid ning wänid ollema hakkas temma küssendama: (Willmann 1782)
'Et tal pidi ettekääne olema, hakkas ta kisendama'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

schien / (im Rade absis) Rattaste keenit

Vestring 1720–1740

Kään pl. nud Vorwand{ung} krümung, ausflucht
Neil rahwal on mondasuggust Käna. Die Leute haben viele Ausflüchte
Känit ja wänid. Viele Ausflüchte

Thor Helle 1732

känid ja wänid Ausflüchte.

Hupel 1818

kään, i, Wendung; Vorwand, Ausflucht. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
känid ja wänid viele Ausflüchte. r.[Tallinna k]

Wiedemann 1893

kǟń G. kǟni Eisenschiene an der Axe d. Bauerwagens.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,04

Vormistik

m.nim.
   18. saj käänid

Teemad: alamsaksa laen, rahvaetümoloogia
Kirjandus
•Ariste, Paul 1942. Etümoloogilisi märkmeid I. – Tartu Ülikooli Toimetused. Humaniora XLIX.
•EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
Sisu viimati muudetud 04/02/2022
Külli Prillop